Meeletu peavalu põhjus võib olla meningiit

BC Kalev/Cramo korvpallimeeskonna liige Armands Škele sattus juuli alguses viimaste aastate jooksul juba kolmandat korda meningiidi tõttu haiglasse. Foto: Laura Oks

Peavalu oli nii meeletu, et püsti seista ei jaksanud, meenutas 18-aastane Helle paari aasta eest põetud meningiiti, mistõttu tal tuli ligi nädal aega haigla intensiivravipalatis lamada.

Esialgu püüti tugevat peavalu leevendada koduapteegis olevate valuvaigistitega, aga kui öösel läks valu nii meeletuks, et neiu suutis abi paluda vaid seinale koputades, otsustasid vanemad ta kohe haiglasse viia. Haiglas tehtud ajuvedeliku analüüsist selgus, et tegu on viirusliku meningiidiga, mis sai alguse ilmselt paari nädala eest põetud kergest nohust.

Tugev peavalu ja palavik
«Meningiit tähendab ajukelmepõletikku ja see võib olla tingitud eri põhjustest,» selgitas Põhja-Eesti regionaalhaigla neuroloogiakeskuse juhataja Andrus Kreis. Sagedamini põhjustavad meningiiti viirused, aga seda võivad tekitada ka bakterid.

Bakteriaalne ehk mädane meningiit on meediku sõnul rängema kuluga ja võib olla eluohtlik. «Viiruslikud meningiidid, kui nad piirduvad ainult ajukelmega ega lähe üle entsefaliidiks ehk ajupõletikuks, paranevad ise ja on üldiselt kergema kuluga,» selgitas arst.

Arsti sõnul põevad meningiiti inimesed, kel on püsivaid või ajutisi probleeme immuunsüsteemiga: näiteks lapsed ja eakad, aga ka suhkruhaiged, vähihaiged ning alkohoolikud.

Meningiidi tunnus on tugev peavalu ja palavik, sellega võib kaasneda oksendamine, samuti valguskartlikkus. «Tugev peavalu ja kõrge palavik paneb alati mõtlema, et äkki on tegemist meningiidiga, eriti kui sellega ei kaasne muid sümptomeid, näiteks nohu ja köha,» ütles Kreis ja lisas, et nohu ja köha olemasolu iseenesest meningiiti ei välista. Ägedat meningiiti ilma kõrge palavikuta esineb aga arsti sõnul harva.

«Kui inimene ütleb, et ta pole kunagi sellist peavalu tundunud, siis on alati põhjust pöörduda arsti poole. Kas see just tingimata meningiit on, aga kindlasti võib kahtlustada mingit muud tähelepanu vajavat haigust,» toonitas arst.

Meedikud kontrollivad meningiidikahtluse korral alati kuklakangestust ehk seda, kas haige saab lõua rinnale suruda. Arsti sõnul on inimesel endal seda raske kontrollida. «Kuklakangestus ei välista ega kinnita diagnoosi, nagu öeldakse.

See on üks asi, mis räägib meningiidi poolt,» selgitas Kreis.
Ajukelmepõletiku ravi oleneb haiguse põhjusest. Mädast meningiiti ravitakse üldiselt haiglas, sest sel juhul tuleb antibiootikume veeni süstida.

Ka on haige seisund raske ja võib kiiresti muutuda.
«Viirusliku meningiidi puhul on olukord teine, siis sõltub kõik inimese seisundist. Sel juhul pole muud ravi kui valuvaigistid ja palaviku alandamine,» selgitas neuroloog. Kui patsiendi seisund on hea, võib põdeda kodus. «Kui diagnoosime viirusliku meningiidi, siis võtame patsiendi enamasti haiglasse, kui ta just ise spetsiaalselt koju ei taha minna. On ka selliseid, kes ütlevad, et kui ravi ei ole, siis ei taha haiglasse jääda,» rääkis arst.

Ta rõhutas, et ravi sõltub konkreetsest juhust, aga viirusliku meningiidi puhul ollakse haiglas neli-viis päeva. Bakteriaalse meningiidi puhul tuleb antibiootikume süstida paar nädalat.

«Vahel on inimese seisund nii hea, et juba nädala pärast käib ringi ja tunneb end hästi, aga see ei tähenda, et ravi võiks lõpetada, sest mikroob tuleb organismis surmata,» toonitas arst.

Mädasest meningiidist rääkides rõhutas arst, et tegu on väga raske ja eluohtliku haigusega. «Ajusse võib tekkida mädakolle ehk abs­tsess. Meningiit võib põhjustada aju veresoonte põletikku, mille tagajärjel tekivad piltlikult öeldes väiksed ajuinfarktid, võivad tekkida ajuveenide tromboosid. Eluohtlikke võimalusi on küll ja küll,» tõi Kreis näiteid tüsistustest.

Võib vahel korduda
Eelmisel nädalal oli Eesti meedias juttu, et Läti korvpallur Armands Škele põeb juba kolmandat korda meningiiti. «Korduv põdemine paneb mõtlema, sest ega see väga tavaline ole, et inimene korduvalt meningiiti jääb, aga ega see võimatu ka ei ole,» tunnistas Kreis. Ta kinnitas, et tavaliselt haigus siiski ei kordu.

«Kui inimene on bakteriaalsest meningiidist paranenud, aga seda pole korralikult välja ravitud, siis ong­i oht, et haigus võib korduda,» selgitas arst. Ta lisas, et see on üks tavalisemaid uuesti haigestumise põhjuseid. Ka võivad teatud viirused, näiteks herpes, põhjustada korduvat meningiiti.
Bakteriaalne meningiit võib korduda ka inimestel, kes on saanud peatrauma.

«Tavaline on, et mädase meningiidi saanutel on olnud peatrauma, näiteks koljumurd, mille tagajärjel on aju ja ninaõõne vahele tekkinud ühendus – sealt lähevad mikroobid sisse,» selgitas arst. Sel juhul püütakse ühendus operatsiooniga sulgeda. «Selliseid haigeid on aastate jooksul ette tulnud, aga neid on pigem vähe kui palju.»

Viiruslikku meningiiti ei peeta nakkavaks. «Viirus kui selline on nakkav, aga keegi ei tea, miks ühel inimesel piirdub asi nohu või köhaga, aga teisel läheb üle meningiidiks,» tõdes arst. Küll aga on väga nakkav meningokoki tekitatud mädane meningiit, mida arsti sõnul esineb siiski suhteliselt harva. «Siis on vaja, et haige oleks isoleeritud, ning tema lähedastega tegeleb nakkuskeskus.»

Meningiit
•    Viiruslikku meningiiti registreeriti 2011. aastal Eestis 25 juhul. Selle aasta esimese kuue kuuga on registreeritud neli viirusliku päritoluga meningiidi juhtu.

•    Bakteriaalset meningiiti oli mullu üheksal juhul, neist üks lõppes surmaga. Sel aastal on registreeritud bakteriaalseid meningiite samuti üheksa, neist ühel juhul on haigestumine lõppenud surmaga.

•    Meningiiti tekitavad bakterid (meningokokiline meningiit, tuberkuloosne meningiit), viirused (puukentsefaliit, HIV, tsütomegaloviirus – CMV), seened ja algloomad.