Pea iga kolmas puude taotleja jääb sellest ilma

Puudega inimene. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Viimasel paaril aastal on pisitasa kasvanud nende inimeste arv, kelle puude taotlemise avaldus jäetakse rahuldamata. Samas kasvab kiiresti puude saanute arv.

«Esmakordsete puudeekspertiiside taotluste arv on pidevalt kasvanud,» tunnistas sotsiaalkindlustusameti sotsiaalteenuste ja ekspertiisi osakonna juhataja Margit Laurson. Kui 2009. aastal oli puude taotlejaid 21 436, siis kaks aastat hiljem ehk mullu oli see arv kasvanud ligi kolmandiku võrra ehk siis esimest korda said puude juba üle 30 400 selle taotleja.

Samas on siiski protsendi järgi kasvanud nende hulk, kellele puude vormistamisest keeldutakse. Kui 2009. aastal sai eitava vastuse 23 protsenti küsijaist, siis mullu jäi taotlus rahuldamata juba 29 protsendil.

Praegu kehtiva korra kohaselt alustab puude taotlemist inimene ise, esitades taotluse sotsiaalkindlustusametile. «Varem kehtinud korra kohaselt algas puude tuvastamise taotlemine arsti juurest, mis ilmselt vähendas puude mitte määramist nendel juhtudel, kus inimesel tegelikult puudus terviseseisundist tingitud kõrvalabi vajadus,» selgitas Laurson.

Ametniku sõnul jääb mingi osa taotlustest rahuldamata ja puue määramata näiteks selle tõttu, et inimese arst ei ole saatnud terviseseisundi kirjeldust või inimene ei ole ammu arsti juures käinud. Arstil olemasolevad andmed on vananenud ega kajasta inimese tegelikku seisundit.

«Puude mitte tuvastamisel võib põhiliseks põhjuseks pidada seda, et taotleja enda arvates vajab puude tõttu kõrvalabi igapäevaeluga toimetulekul, kuid arsti poolt esitatud terviseseisundi kirjeldus seda ei kinnita ning tegelikult isikul kõrvalabi vajadus puudub või ta vajab kõrvalabi muudel põhjustel (näiteks oma vanuse tõttu vajavad kõrvalabi kõik väikelapsed ja paljud vanurid),» tõi ta teise näite.

Laursoni kinnitusel ei jää puude vormistamine kunagi pooleli. «Iga esitatud taotluse osas menetlus lõpetatakse otsusega. Olgu selleks siis menetluse lõpetamise või puude määramise/mittemääramise otsus,» toonitas ta.

Ekspertiis paberite põhjal

Puude raskusastme ja puudest tulenevate lisakulude tuvastamise ekspertiis tehakse Laursoni sõnul dokumentide alusel. Teatud juhtudel koostatakse inimesele enne puudeotsuse tegemist rehabilitatsiooniasutuses isiklik rehabilitatsiooniplaan ehk tema vajadusi on hinnanud enne puude määramist erialaspetsialistidest koosnev komisjon. Selline plaan koostatakse igale puude raskusastme määramist taotlevale lapsele ja tööealisele inimesele, kui see on vajalik puude raskusastme tuvastamiseks.
«Me ei saa nõustuda väitega, et puude vormistamine on muutunud formaalseks,» sõnas sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna peaspetsialist Anu Irval.

Ehkki nii puude raskusaste kui püsiv töövõimetus määratakse dokumentide alusel ja inimene ekspertarstiga kohtuma ei pea, peab inimese terviseseisund olema Irvali sõnul selline, et tema töövõime on vähenenud ja tal on takistusi igapäevaeluga toimetulekul. «Samas nõustume, et inimese olukorrale hinnangu andmine ainult selle põhjal, kuivõrd tema tervislik olukord on halvenenud, on problemaatiline. Peaksime rohkem hindama seda, millega inimene siiski toime tuleb,» tõdes ametnik. Irvali sõnul vastavad muudatusettepanekud on väljatöötamisel.