Traumapunkt soovitas esmaabiks pitsi viina

Poes müüdavad pelmeenid sobivad ka esmaabiks jalatrauma korral. Foto: Peeter Langovits/Postimees

Jalgpalli mängides jalga vigastanud mehele määras arst raviks pitsi viina, mehe sõbral tuli minna poodi külmutatud pelmeenide järele.

Jalgpalli mängides astus vastane Aleksandri jala peale ning mees  tundis tugevat valu, kirjutab Den Za Dnjom. Aleksandri sõbrad viisid ta Balneomi traumapunkti Tallinnas Lasnamäel.

Protseduuride saal oli hõivatud ja kuni seltskond istus koridoris, siis soovitas medõde panna jalale midagi külma, kuid seda «midagi külma» ta ei toonud. Aleksandri sõber jooksis lähimasse poodi külmutatud pelmeenide järele.

«Kui ma istusin koridoris pelmeenipakk jala peal, siis tuli arst ja küsis, mille üle ma kaeban,» meenutas mees. Veidi aja pärast tehti talle kaks valuvaigistavat süsti ja röntgenipilt. Jalga arst kätega ei puudutanud, kuid röntgeni järgi arvas, et luumurdu ei ole ning sidus jala kinni.

«Arst ütles, et mul on lihtsalt valušokk ning mingu ma koju ja võtku pits viina ning lebagu,» rääkis mees. Ka soovitati tal minna perearsti juurde ning võtta saatekiri ortopeedi juurde.

Tõsine trauma

Koju jõudes mees viina siiski ei joonud, aga kuna valu ei kadunud, otsustas ta minna Ida-Tallinna Keskhaigla traumapunkti. Seal tehti ta jalale kordusröntgen, arst katsus jalga ning kahtlustas kõõluserebendit. Noormehele pandi kips ning 10. augustil tuleb tal taas minna arsti juurde, kus otsustatakse, kas ta vajab operatsiooni.

«Miks Balneomi arst ei märganud kõõluse vigastust ega soovitanud kohe minna Ida-Tallinna Keskhaigla traumapunkti? Lihtsast venitusest nii tugevat valu ei tule,» sõnas mees.

Kohatu nali

Balneomi juhatuse liikme Mihhail Issajevi sõnul võis soovitus võtta pits viina olla lihtsalt arsti asjakohatu nali. «Aga igas naljas on ka kübeke tõtt. Patsient oli trauma tõttu ärevil ning see erutus oli vaja maha võtta. Selleks saab kasutada nii rahusteid kui ka rahvameditsiinist tuntud võtteid, sh ka viina,» rääkis ta.

Küsimusele, miks arst ei katsunud jalga, vastas asutuse juht, et objektiivsetele andmetele ja Aleksandri diagnoosile tuginedes oli diagnoos õige. «Vajadust kudede täiendavaks katsumiseks ei olnud. Diagnoos oli õige,» sõnas Issajev.

Perearsti juurde soovitati minna seetõttu, et traumapunkt ei tegele edasise raviga. «Siin antakse esmaabi. Arst ei kirjuta haiguslehti välja ega vabasta töölt. Patsiendi edasise raviga tegeleb kas perearst või haigla traumatoloog, kui on vaja kiiret operatsiooni,» selgitas ta.

Haigele jalale pandi jahutavat geeli, mida kasutatakse sporditraumade korral, tehti valuvaigistav süst ja pandi side.

«Tal soovitati minna perearsti juurde, kuna see trauma ei vajanud kiiret operatsiooni. Ambulatoorse kirurgiaga tegelevad meie riigis perearstid.» Erakorralist abi vajavad haiged aga suunatakse Issajevi kinnitusel Põhja-Eesti Regionaalhaigla või Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonda.

Külmutatud pelmeenide teemat kommenteerides sõnas Issajev, et traumapunktis on olemas külmageeli kotid. «Antud juhul patsiendi viga saanud jalale pandi külmageeli. Soovitati kodus midagi külma peale panna. Vajadust kiiresti kohe joosta külmutatud pelmeenide järele ei olnud.» Miks medõde soovitas koridoris oodanud mehel osta midagi külma, jääb saladuseks.

Mihhail Issajev peab arsti käitumist meditsiinilisest vaatenurgast üldiselt õigeks. «Kui vaadata emotsionaalsest aspektist , siis võibolla arsti käitumine oli jäme. Kui arsti sõnad viinapitsist häirisid Aleksandrit, siis ma vabandan ta ees,» sõnas Issajev.