Haiglanakkused põhjustavad kümneid tuhandeid surmajuhtumeid

Foto: SCANPIX

Tervisekaitseinspektsiooni andmetel põhjustavad haiglanakkused Euroopa Liidus suurusjärgus 37 000, kaudselt võttes kuni 110 000 surmajuhtu aastas. Nende nakkuste surve tervishoiukuludele on väga suur.

Haiglanakkused põhjustavad inspektsiooni andmetel kuni 16 miljonit haiglas viibitud lisapäeva aastas, mis toob riikide jaoks kaasa olulise täiendava väljamineku. Puhtalt haiglapäevade maksumuse järgi ulatuvad täiendavad tervishoiukulutused 27 euroliidu liikmesriigis kokku 5,5 miljardi euroni.

Tervisekaitseinspektsiooni epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar selgitas Tarbija24.ee'le, et haiglanakkused on kõik haiglates, hooldekodudes ja ka teist liiki asutustes, kus haige kaua sees viibib, levivad nakkushaigused. Inglise keeles nimetatakse neid healtcare associated infections.

Haigustekitajaid on seejuures Kutsari sõnul mitmesuguseid, kuid põhimõtteliselt võib tegu olla ükskõik millise ühelt patsiendilt teisele leviva nakkusega. Samas võivad nakkuse nii sisse tuua kui ka ise saada ja haiglast välja viia ka tervishoiutöötajad.

Kõige sagedamini levivad haiglanakkused Kutsari sõnul intensiivraviosakondades ja kirurgiaosakondades. «Küllalt sageli on põhjustajateks sellised haigustekitajad, mis alluvad väga halvasti või üldsegi mitte antibiootikumide toimele,» rääkis Kutsar kurikuulsatest ravimiresistentsetest haigustekitajatest.

Haiglanakkuste leviku ennetamiseks on Kutsari sõnul haiglates olemas infektsioonkontrolli meeskonnad või osakonnad, kes jälgivad nende bakterite ja viiruste levikut haigla tingimustes. Ennetamiseks on olemas ka spetsiaalsed juhendid.

Eraldi palatid üldpalatite asemel pole Kutsari sõnul iseenesest lahenduseks, sest palatite vahel liiguvad ringi nii patsiendid ise kui ka õed-arstid. Seega on kõige olulisem siiski hügieenireeglite järgimine. 

Tervisekaitseinspektsiooni andmetel võib paremate hügieeni- ja nakkuskontrolli meetmetega arvestuslikult ennetada 20 kuni 30 protsenti haiglanakkustest. Haigustekitajate, kaasa arvatud multiresistentsete bakterite ristleviku vältimise kõige tähtsamaks standardmeetmeks on käte hügieen. Oluline on ka antibiootikumide otstarbekohane kasutamine.

Kutsari sõnul on probleemiks ka haiglanakkusega patsiendi koju saatmine. «Kui selline inimene saadetakse koju, siis ta viib haiglas omandatud viirused-bakterid koju ja perekonna kaudu võivad nad levida terves linnas edasi,» märkis ta.

15. detsembril 2008 avaldatud Euroopa Komisjoni soovitus patsientide ohutuse tõstmiseks tunnistab haiglanakkused tõsiseks rahvatervise probleemiks ja kutsub liikmesriike selles vallas aktiivselt tegutsema.

Fakte:

* Euroopa Liidus haigestub haiglanakkustesse igal aastal ligikaudu neli miljonit patsienti, neist umbes 37 000 sureb.
* Paljud haiglanakkused on põhjustatud antibiootikumide suhtes mittetundlike ehk resistentsete bakterite, näiteks metitsilliiniresistentse stafülokoki (MRSA) poolt.
* Haiglanakkuste põhjustatud suremus on võrreldav igal aastal liiklusõnnetustes hukkuvate inimeste arvuga.