Eestlane Belgias: rahapuuduse tõttu käiakse vähem perearsti juures

Stetoskoope peaks pärast igat kontakti desinfitseerima. Foto: Elmo Riig / Sakala

Belgias elava Postimehe lugeja sõnul tuleb Belgias maksta arsti juurde minnes visiiditasu, kuid viimasel ajal on masu tõttu arstide juures käimine vähenenud.

«Minu kogemused siin perearstidega on enamikel juhtudel kehvad olnud - valed diagnoosid, kôrvalmôjudega ravimid jne .Väldin perearste ja lähen tôsisema haiguse puhul otse spetsialisti juurde, » kirjutab Belgias elav lugeja. Belgias loodetakse, et inimene läheb esmalt perearsti juurde ja sealt saadetakse ta edasi eriarsti juurde, aga seda ei saa kellelegi peale sundida. «Ma toon vabanduseks, et mul ei ole raha kahele arstile visiidi eest maksmiseks.» Perearsti juurde pääsemisega pole mingit probleemi, küll aga eriarsti juurde. Perearsti visiit maksab kusagil 25-30 euro vahel, mis makstakse tagantjärgi osaliselt tagasi haigekassa poolt. Perearsti külastuste arv on siin järsult vähenenud kriisi tôttu - rahval pole raha arsti juurde minemiseks.

Belgia naaberriigis Luxemburgis on nii üksi töötavaid perearste kui ka mitme arstiga kliinikud. Seal tuleb elavas järjekorras oodata ja ei tea, millise arsti juurde pääsed.

Kui helistada varahommikul, võib saada isegi samaks päevaks arsti aja, aga üldjuhul järgmiseks-ülejärgmiseks päevaks saab alati. «Mul on olnud 2 perearsti, kummalgi pole pereõde olnud, vaid nad teevad kõike ise.»

Visiiditasu on kusagil 35-38 eurot. «Muide paljud arstid ei nõua kohe rahas väljamaksmist, vaid saadavad pärast arve kirjaga koju. Usaldavad ja rahvas maksab arved ära kah, sest nad on ausad. Ei kujuta ette, et Eestis selline asi võimalik oleks.»

Perearst töötab tööpäeviti, sh üks neist päevadest on lühike. «Nädalavahetusel vaata ise, kust abi saad.» Arstid koduvisiite teevad, aga mitte eriti hea meelega. «Eeldavad ülejuhul ikka, et sa palavikus lapse viid ise autoga tema juurde; aga kui oli seagripi kriis, siis öeldi küll, et ärge tooge arsti vastuvõtule, vaid kutsuge arst koju.»