/nginx/o/2011/08/13/706448t1hfa6c.jpg)
Meestöötajad on riskialtimad ning satuvad kergemini õnnetustesse. Viimase nelja aasta jooksul on Eestis toimunud ligi 14 000 tööõnnetust, milles kannatanutest ligi 2/3 on mehed.
Meestega toimub tööõnnetusi ligi poole rohkem kui naistega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2008.–2011. aastatel toimus Eestis kokku 13 970 tööõnnetust. Sealhulgas meestega juhtus 65 protsenti kõigist õnnetustest ehk 9020 juhtumit ning naistega 35 protsenti ehk 4950 juhtumit.
«Teatud mõttes on see paratamatus, kuna mehed töötavad tegevusaladel, kus on ohtlikumad tööd,» märkis Tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna juhataja Rein Reisberg.
Teine põhjus on Reisbergi väitel eesti mehe suhtumises: takistuse tekkides ei kutsu mees appi spetsialisti, vaid arvab, et saab ise kõigega hakkama, kuigi vaja oleks näiteks elektrikuoskusi.
«Naised on alalhoidlikumad, mõtlevad enne tegutsemist. Meestele võiks soovitada, et nad ei tormaks tegema igasuguseid töid, vaid teeksid ainult seda, milleks on välja õppinud,» sõnas Reisberg.
Tegevusvaldkondade lõikes toimus mullu enim tööõnnetusi meestega ehitusalal ning naistega tervishoiu ja hariduse alal.
Vanuseliselt toimus eelmisel aastal kõige rohkem tööõnnetusi 25–34-aastastega, eelkõige selles vanuses meestega. Naistega toimus enim tööõnnetusi 45–54-aastaste vanusegrupis.