Millised on kõige populaarsemad koolilõunad?

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koolitoit.
Koolitoit. Foto: Elmo Riig / Sakala

Tänapäevase koolitoidu tagamaid valgustab koolitoitlustuse aastatepikkuse kogemustepagasiga ettevõtte Baltic Restaurants Estonia AS turundusjuht Eret Rennig.


Mis on praegu vaieldamatult kõige populaarsem koolitoit?

Tooksime välja kolm populaarsemat koolilõunat: makaronid hakklihaga; kartulipüree erinevate kastmetega ja borš.

Koolitoit, selle sisu, kvaliteet ja pakkumise põhimõtted on kümne aastaga oluliselt muutunud, kindlasti paremuse suunas. Millises suunas koolitoit kui selline üldse edasi areneb? Miks? Kas on välja tuua järgmisi konkreetseid verstaposte?

Selles on teil õigus, et koolitoitlustus areneb kindlasti paremuse poole. Nimelt Eesti koolides laste toitlustamine on reguleeritud sotsiaalministri 23.04.2012 määrusega «Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis», mis on väga hea, kuna tänu sellele saab välistada ebatervisliku toidu pakkumist lastele.

Praegused reguleeringud on väga hästi läbi mõeldud ja põhjalikud ning neid järgides saavad lapsed igapäevaselt täisväärtuslikku tervislikku toitu. Seetõttu peavad ka toitlustajad rohkem pingutama ning ei saa minna kergema vastupanu teed, pakkudes lastele ebatervislikku toitu, nt poolfabrikaatidest valmistatud toite.

Seega kasutatakse koolilõuna valmistamisel värskeid tooraineid, et pakkuda lastele täisväärtuslikku ja tervislikku toitu. Siinkohal tuleb ka kindlasti ära märkida, et paljude laste jaoks on koolilõuna ainukeseks soojaks ja korralikuks söögikorraks päevas.

Koolilõuna on koolipäeva vajalik ja loomulik osa, mis peab katma 35 protsenti lapse päevasest toiduenergia vajadusest. Koolieas jätkab laps pidevat kasvamist ja vajab toiduaegade vahepeal tervislikke vahepalasid. Arvestame koolieinete menüüde koostamisel kõiki peamisi toiduvaliku põhimõtteid ja soovitusi, et toit oleks mitmekülgne ja tervislik.

Kuivõrd arvestatakse koolitoidu pakkumisel ja menüü koostamisel tegelikult õpilaste endi arvamusega ja kuipalju määravad ja suunavad siiski ainuüksi rahalised võimalused/tingimused?

Loomulikult on määravaks koolitoidu pakkumisel hind, mida täpselt pakkuda on võimalik, kuid kindlasti arvestame menüü koostamisel õpilaste eelistustega. Kuna meie ettevõttel on väga pikaajaline koolitoitlustuse kogemus, siis kõik teadmised ongi välja kujunenud nendele kogemustele tuginedes.

Kui lastele ikka meie valmistatud roog ei maitse, siis rohkem me seda ei valmista. Samuti viime laste seas läbi iga-aastast kliendirahulolu küsitlust, mille tulemusi saame samamoodi menüü koostamisel arvestada. Loomulikult on meile ettekirjutatud ka teatud toorainete kasutamine – nt värskest kalast valmistatud toitu või kalatooteid peame pakkuma vähemalt üks kord nädalas.

Selleks, et mitte pakkuda kogu aeg lihtsalt kalasuppi või -kastet, pakume lastele huvitavamaid alternatiive – nt aurutatud kala tillikastmes. Ehk siis kala aurutatakse ahjus eraldi kastmest, et kui on tõesti lapsi, kes üldse kala ei söö, saavad vähemalt süüa lisandit (kartul, tatar vms) koos kastme ja salatiga.

Millist rolli mängib koolitoidu kvaliteedi ja maitseomaduste saavutamisel konkreetne kokk?

Kindlasti on igal kokal oma käekiri, kuid niivõrd suure ettevõtte kui Baltic Restaurants Estonia puhul ei mängi siinjuures see nii suurt rolli. Nimelt ei koosta meie ettevõttes koolimenüüsid iga koolikokk eraldi, vaid meil on kasutusel ühtne menüü, mida kõik koolid kasutavad.

Vastavalt menüüle on meil ka täpsed retseptid koos valmistamisõpetusega ning kindla tooraine kasutamisel kindlad tarnijad.

Koostame koolitoidu menüüd ette kolmeks kuuks, mis tähendab, et selle aja jooksul ühtegi rooga ei kordu. Seda võib juhtuda järgnevatel kuudel, kuid siiski ei toimu lihtsalt sama menüü kasutamine, vaid ikkagi koostatakse uus menüü järgnevaks kolmeks kuuks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles