Kõige enam saavad põletushaavu väikelapsed

Põletushaavad on ühed raskemini ravitavad ja enim kannatusi põhjustavad haavad nii lastele kui ka täiskasvanutele. Põletustrauma ravi sõltub nii viga saanud ala suurusest kui ka kahjustatud ala sügavusest. Foto: Toomas Huik

Kui väikelaps tõmbab endale peale kuuma vedeliku, siis saavad kõige sagedamini viga nägu, kael, pea, kõht ja jalad.
 

Tartu Ülikooli kliinikumi arstide kinnitusel saavad kõige sagedamini põletushaavu väikelapsed, kes endale kuuma vee või kohvikruusi peale tõmbavad.

«Lapsed saavad põletushaavu igas vanuses. Riskirühmadeks on imikud ja väikelapsed, kellel esineb põletusi kõige sagedamini,» rääkis kliinikumi traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku vanemarst-õppejõud Merike Šeffer.

Kliinikumi vanemarst Karin Varik ütles, et sõltuvalt aastast on lastekirurgia osakonnas põletushaavadega ravil 40–60 last aastas ja ligi 90 protsenti neist lastest on umbes aastased.

«Põhiliselt saavad nad põletushaavu nii, et istuvad süles vanemal või vanavanemal, kes joob kuuma teed või kohvi, ning laps tõmbab selle endale peale,» selgitas lastekirurg.

Varik teab juhust, kus vanaema süles olnud laps sai viga, ja sellest tuli peres nii suur pahandus, et väimees oleks ämma vaat et kohtusse kaevanud.

Kuigi kõrvalt vaadates tundub, et kohvitass ei mahuta palju vedelikku, võivad lapsed sellegipoolest saada ränki põletushaavu. «Kui see kohvitassi sisu läheb mööda keha laiali, siis tavaliselt see ei ole väike laik. Põletushaav võib ulatuda kuni 20–30 protsendini kehapinnast,» selgitas Varik.

Ka võib ainuüksi kohvitassi sisust saadud trauma arsti sõnul olla ränk. «Kõik sõltub sellest, kui kiiresti riided seljast võetakse ja haav maha jahutatakse. Mida väiksem on laps, seda õrnem nahk ja seda kiiremini tekib sügav põletus,» selgitas ta.

Varik lisas, et senikaua kuni vedelikuga kattunud riie on naha peal, põletab see edasi.

«Sügava ja suure põletuspinnaga patsiendid vajavad haiglaravi ning ravi nõuab mitme eriala arsti tööd,» rääkis Šeffer.

Kuigi põletushaavu saavate laste arv Tartu Ülikooli kliinikumi lastekliinikus ei ole suur, vajavad need lapsed Variku sõnul pikemat ravi. «Songahaige läheb pärast operatsiooni päeva pärast koju, aga nemad on 12, 13 või 20 päeva haiglas,» rääkis ta.