/nginx/o/2008/09/22/76552t1h65bf.jpg)
Saksa uurijad avastasid, et liiklusummikud suurendavad nii autojuhtide, kaassõitjate, jalgratturite kui ühistranspordis sõitjate infarktiriski.
Liiklusummikud suurendavad infarktiriski
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurimusest ei selgu, kas liiklusummikute halb mõju tervisele on tingitud nendega kaasnevast stressist, õhusaastest, väsitavast autosistumisest või tugevast mürast, kirjutab Healthday.
Igal juhul kolmekordistab liiklusummikus istumine tõenäosust järgneva tunni aja jooksul südameinfarkt saada, leidsid nelja aasta jooksul 1500 infarktijuhtumit uurinud teadlased.
«Inimese jaoks, kel on väga madal infarktirisk, ei tähenda see eriti palju,» sõnas uuringut juhtinud professor Annette Peters Müncheni epidemiolooginstituudist.
«Aga kellelegi, kel on juba suurenenud risk – olgu siis elustiiliküsimuste nagu suitsetamine ja ülekaal või geneetilise eelsoodumuse tõttu – võib liiklus saada lisastressoriks, mis südameinfarkti esile kutsub.»
Uuring põhines Saksamaal asuva Augsburgi linna elanike terviseandmetel. Selles osalenute keskmine vanus oli 60 ning kõik neist olid infarkti üle elanud. Uuritavaid intervjueerides paluti neil meenutada, mis võis infarktile eelnenud nelja päeva jooksul selle tekkimise esile kutsuda.
Selgus, et kaheksa protsenti infarktidest olid seotud igapäevases liikluses osalemisega ning suurenenud infarktirisk säilis kuue tunni jooksul pärast liiklemist. Eriti tundlikud olid liikluse suhtes naised, vanemad mehed ja töötud, aga ka angiini põdenud inimesed. Naistel suurendas liikluses osalemine infarktiriski koguni viis korda.
Meditsiiniprofessor Bertram Pitt Michigani ülikoolist sõnas tulemusi kommenteerides, et südametrauma võib esile kutsuda tiheda liiklusega tänavate saastatud õhk ning seega on avastus, et liikluses osalemine infarktiriski suurendab, igati loogiline.
California ülikooli kardioloogiaprofessor Gregg C. Fonarow rõhutas aga, et kuigi tulemused võivad ehmatavalt mõjuda, on neid, kes tõepoolest liikluse tõttu infarkti saavad, äärmiselt vähe.
«Minu arvates on oluline silmas pidada, et ehkki suhteline infarktirisk oli pärast liiklusega kokkupuutumist kõrge, oli absoluutrisk siiski väga-väga madal,» selgitas Fonarow «See tähendab, et arvestades inimeste hulka, kes liigeldes infarkti ei saa, pole keskmisel inimesel põhjust muretseda, sest absoluutarvudes on iga päev liikluses osalemise mõju südameinfarkti tekkele erakordselt väike.»