/nginx/o/2012/08/31/1293084t1h0951.jpg)
Kuus ühes Läti spordiklubis treenivat haigestusid laagris näriliste levitatavasse tulareemiasse.
Lätis nakatusid lapsed ohtlikku haigusesse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eilseks oli laboratoorse kinnituse saanud kaks juhtumit, vahendab novonews Leta uudist. Läti haiguste profülaktika- ja kontrollikeskuse esindaja Laura Ševtšenko sõnul toodi eelmisel nädalal lastekliinikusse kuus last ühest spordilaagrist iseäralike sümptomitega.
Epidemioloogilise kontrolli käigus tehti kindlaks, et juuli lõpus ja augusti alguses viibisid 15 last ja 2 täiskasvanut Riia lähistel Salatspilsis asuvas eramajas. Nad käisid ujumas kohalikus tiigis ja karjääris, mis ei olnud ujumiseks mõeldud, kuna seal elutsevad vesirotid.
Tulareemiat ravitakse antibiootikumidega. Viimane tulareemia juhtum enne seda oli Lätis 1984. aastal. Euroopas registreeritakse igal aastal 1200 selle haiguse juhtu. 2006 kuni 2011 aastani registreeriti Eestis viis juhtumit, Soomes 1565, Norras 349 ja Šveitsis 1875 juhtu.
Portaali Inimene.ee andmetel on tulareemia närilistel esinev nakkushaigus, mida põhjustab organism nimega Francisella tularensis ning mis inimestele kandub sagedamini kontaktil haige looma või puugi vahendusel. Inimeselt inimesele nakkus ei levi. Haigusele on iseloomulik hästi piirdunud paisete tekkimine nakkuse sisenemise kohtadesse - nahal, silmas ja lümfisõlmede põletik ning suurenemine. Mõne aja jooksul paised haavanduvad, kaasneb põletik, palavik ning peavalu. Raskematel juhtudel tekib kopsupõletik, mis halvendab paranemisprotsessi. Sümptoomid ilmnevad 3-5 ööpäeva möödumisel peale nakkuse saamist.
Haigel tekib palavik, peavalu, iiveldus ja väsimus. Võib esineda ka lihasvalusid, köha, oksendamist, kurguvalu ja kõhulahtisust. Palavik tekib siis, kui mikroorganismid satuvad verre, ja kestab ravita umbes üks kuu. Nahka sattunud tekitajad põhjustavad sügeleva kubla tekke, see laieneb 2-4 päeva jooksul ning asemele tekib musta põhjaga haavand.
Haavandist levivad tekitajad edasi ümbruskonna lümfisõlmedesse, mille tulemusena need suurenevad ning tekivad nn buboonid ehk laatunud lümfisõlmede kogumikud. Nahakahjustused paranevad aeglaselt nädalate jooksul. Vere kaudu levib haigustekitaja ka teistesse elunditesse (maksa, põrna). Sel juhul haiguspilt ägeneb ning inimene võib isegi surra. Kui nakkus on sisenenud silma kaudu, tekib mädane põletik silma sidekestadel ja silma ümbritsevates lümfisõlmedes. Tulareemiaga kaasneb ka tugev valu. Hingamisel organismi sattunud bakterid tekitavad kopsupõletiku, mis võib meenutada kopsutuberkuloosi. Tulareemia kopsuvorm on kõige surmavam. Võib esineda ka meningiiti ehk ajukelme põletikku.