Kas haigekassa aitaks rahahädast välja ülekaalu maksustamine?

Foto: SCANPIX

Praxise töö- ja sotsiaalpoliitika analüütik Andres Võrk kirjutab blogis läbi huumoriprisma, et Eesti inimeste tervisekäitumise parandamiseks ja lisaraha saamiseks tervishoiuteenustele oleks üks lihtne lahendus – paksumaks.

Võrk viitab sel nädalal toimunud Eesti Haigekassa juhi valimisele ja uue juhi esimestes intervjuudes välja öeldud eesmärkidele: Eesti inimeste tervisekäitumise parandamises on suur potentsiaal ja rahalised stiimulid võiksid sellele kaasa aidata ning Eesti Haigekassa vajab juurde raha tervishoiuteenuste paremaks pakkumiseks.

Võrk toob välja, et statistika andmetel on Eestis ligi pool täisealistest inimestest ülekaalulised, kolmandik täisealisest elanikkonnast suitsetab ja veerand tarvitab iga nädal alkoholi.

«Ei suutnud vastu panna ja arvutasin välja astmelise «paksumaksu», mis Haigekassa uue juhi mõlemat muret arvesse võtaks. Esiteks mõjutab see inimeste tervisekäitumist, sest kõik tööealised, kes pole normkaalus peaksid maksu maksma. Teiseks, saaks katta täiendava Haigekassa rahalise vajaduse, näiteks lähiaastail suurusjärgus 0,4 protsenti SKTst,» selgitas Võrk.

Kui kõik 16-65-aastased, kelle kehamassiindeks on alla alumise normväärtuse (<19) või üle ülemise normväärtuse (>25), peaksid tema soovitusel maksma maksu nt mõõduka ülekaalu puhul 30 eurot aastas iga normväärtust ületava kg/m2 kohta, suurema ülekaalu puhul veelgi enam, siis saabki analüütiku arvutuste järgi kokku puudujääva 0,4 protsenti SKTst.

Tänases väärtuses oleks paksumaksu kogutav summa Võrgu sõnul sama palju, kui kulub Haigekassal aastas perearstinduse rahastamise peale kokku.

«Sotsiaalpoliitika vaatevinklist on miinuseks see, et paksumaks on väga regressiivne – see tähendab, et vaesed inimesed maksaksid seda maksu võrreldes enda sissetulekuga suhteliselt rohkem kui rikkad.,» kirjutas Võrk.