Kuigi Eestis ei ole sel aastal registreeritud ühtegi Lätist kaasa toodud kollatõve ehk A-viirushepatiidi juhtu, on olukord Lätis jätkuvalt halb, teatas Tervisekaitseinspektsioon.
Kollatõve on tänavu saanud juba 1000 lätlast
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
18. märts 2009, 16:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel aastal on Lätis kinnitatud 1052 A-viirushepatiidi juhtu, neist 609 Riias ja 128 Riia rajoonis. Mullu haigestus lõunanaabrite juures kollatõppe kokku 2816 inimest.
Läti Rahvatervise Agentuuri andmeil on nakkuse peamisteks levikuteedeks otsene kontakt nakatunuga, kokkupuutumine saastunud esemete või toiduga ja seksuaalsuhted nakatunud inimesega.
Hoolimata sellest, et Lätist ei ole eestimaalased nakkust kaasa toonud, registreeriti meil jaanuaris-veebruaris kaheksa A-viirushepatiidi haigusjuhtu. Kuuel korral pärines nakkus Egiptusest ja kahel juhul Indiast. Märtsis lisandus kaks haigusjuhtu, neist ühel saadi nakkus taas Indiast ja teisel juhul toimus nakatumine Eestis haigusega Egiptusest naasnud pereliikme tõttu.
A-viirushepatiit
A-viirushepatiit on maksapõletik, mida põhjustab A-hepatiidi viirus (HAV). Inkubatsiooniperiood kestab 15 – 50, keskmiselt 30 päeva. Haiguse kliinilised nähud on väsimus, palavik, oksendamine, nahk võib muutuda kollakaks ja sügelevaks, uriin tumedaks ja väljaheide heledaks.
Nakkusohtliku perioodi kestus on 1-2 nädalat enne haigusnähtude esinemist kuni kollasuse tekkimiseni. Viiruse eritumine väljaheitega väliskeskkonda lakkab üks nädal pärast kollasuse teket. Haiguse kulg võib olla ka asümptomaatiline.
Allikas: Tervisekaitseinspektsioon