/nginx/o/2009/03/18/150799t1h624d.jpg)
Võiks eeldada, et loomadel on Tšernobõli ümbruses hea põli, sest inimesed on sealt suures osas evakueeritud, kuid värskest uurimusest selgub, et kõrge radiatsioonitase on isegi neile liig ning nad on paremaks pidanud sealt lahkuda.
Isegi loomad ei taha Tšernobõli ümbruses elada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajakirjas Biology Letters ilmunud uurimus kinnitab, et mesilaste, liblikate, ämblike, rohutirtsude ja teiste selgrootute arvukus on kõrgema radiatsiooniga piirkondades keskmisest väiksem, vahendab Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal
.
Uurimuse tulemused lähevad mõnevõrra vastuollu varasemate uuringutega, mis väidavad, et elusloodusele on inimeste puudumine hästi mõjunud.
Vastuolu on aga lihtsasti seletatav, sest värskes uurimuses võrdlevad prantsuse teadlased kõrgema ja madalama radiatsioonitasemega alasid tuumajaamast 30 kilomeetri raadiuses, kus inimesi ei ole. Inimeste puudumisel eelistavad loomad madalama radiatsiooniga alasid, ehkki see ei pruugi olla teadlik valik.
«Mõnes kohas Tšernobõli ümbruses leidsime sada looma ühelt ruutmeetrilt, samas oli ka kohti, kus oli keskmiselt vaid üks loom ruutmeetri kohta,» ütles artikli juhtivautor Anders Moller Prantsuse rahvuslikust teadusuuringute keskusest.
Teadlased panid tähele, et reaktorile lähemal elavatel loomadel esines märksa sagedamini väärarenguid. «Tavaliselt hukkuvad väärarengutega loomad kiiresti, sest väga raske on näiteks erineva pikkusega tiibadega lennata,» ütles Moller. Tšernobõli ümbruses esineb selliseid loomi aga väga palju, mistõttu on paljudel neist õnnestunud ellu jääda.
«Me tahtsime uurida, kas enam reostunud aladel elab vähem loomi ning saime selgelt jaatava vastuse,» ütles Moller, kes on Tšernobõli ümbruse ökosüsteemi uurinud 1991. aastast.