/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2012/09/07/1304728t1h6ad5.jpg)
Alates 1. septembrist on Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiiniosakonnas (EMO) suletud üks kergematele haigetele mõeldud palat, kuna osakonnas napib õdesid.
Töötajate nappus sundis kliinikumi ühte palatit sulgema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kliinikumi EMOs on alates 1.septembrist ajutiselt suletud palat, kus olid jälgimisel nn rohelisse kategooriasse (kergemad juhud – toim.) kuuluvad patsiendid,» Tartu Ülikooli kliinikumi ülemarst Margus Ulst.
Ta selgitas, et erakorralise meditsiini osakonnas tegeletakse patsientidega vastavalt nende tervislikule seisundile, mitte saabumise järjekorras.
Sõltuvalt tervisliku seisundi raskusest jagatakse patsiendid neljaks, kellest esimesed on eluohtlikus seisundis ja vajavad seetõttu kohest arstiabi (nt teadvusetus seisundis patsiendid, südameinfarktiga patsiendid, samuti suure verekaotusega jne). «EMOs on antud igale terviseseisundi raskusastmele värvikood; eluohtlikus seisundis patsiente kodeeritakse punasteks. Raskusastmelt järgmised on oranžid, siis kollased ning neljas kategooria on roheline,» selgitas kliinikumi juht.
Raskusastmelt viimasesse ehk rohelisse kategooriasse kuuluvad need patsiendid, kelle tervislik seisund ei vaja erakorralist arstiabi, näiteks on neil kas köha, lööve, pind sõrmes vmt. «Osakonnas kokkulepitud reegli kohaselt peaksid viimatinimetatud saama arstiabi nelja tunni jooksul,» rääkis haiglajuht.
Ta tunnistas, et palati sulgemise tõttu võib ette tulla olukordi, mil need patsiendid peavad ootealal kauem viibima. «Toa avame kohe, kui osakond on varustatud piisava hulga personaliga, mis lubab avada täiendava õe nn valveringi,» lubas arst.
Kliinikumi EMOsse pöördub ööpäevas keskmiselt 100 patsienti, neist ligi üks protsent on nn punasesse kategooriasse kuuluvad, 5–10 protsenti oranži, 60 protsenti kollasesse ning ülejäänud rohelisse kategooriasse.
Hetkel on EMOs 10 arsti kohta, millest täidetud on 8,35 ning 42,5 õe kohast on täidetud 36.
«Paradoksaalsel kombel ei saanud kevadel mõned erakorralise meditsiini erialast huvitunud tervishoiukõrgkooli lõpetajad EMOsse tööle, sest siis olid kõik ametikohad täidetud,»rääkis Ulst ja lisas, et need noored leidsid töö mujal. Personalinappus aga tekkis, kuna suvel ning sügisel on selle osakonna õdesid läinud lapsehoolduspuhkusele, välismaale ning on mindud tööle teise kliinikumi osakonda.
«Hetkel on konkurss 1 anestesioloogi ametikohale ning lisaks EMO õdedele otsime 1 õde nakkushaiguste ning 1 õde endokrinoloogia - gastroenteroloogia osakondadesse. Dokumentide esitamise tähtaeg arsti ametikohale lõppeb täna, nõuetekohased dokumendid konkursil osalemiseks on meile esitatud,» selgitas haiglajuht. Ta toonitas, et nn kaadrivoolavuse protsent on kliinikumis viimasel kahel aastal jäänud alla 5 protsendi.
«Hindame kõrgelt kliinikumi ja teiste Eesti haiglate tervishoiutöötajate ja muu personali tööd ning ei kahtle nende töökorralduslikus pädevuses,» ütles sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Heli Paluste. Ta selgitas, et Eestis on haiglad kas aktsiaseltsid või sihtasutused ning sotsiaalministeeriumil ei sekku üksiku haigla personalipoliitikasse juhul, kui haigla ei ole pöördunud ministeeriumi poole vastava abipalvega. Kliinikum ei ole ministeeriumi poole artiklis väljatoodud küsimuses pöördunud.