/nginx/o/2009/03/06/144118t1hf796.jpg)
Viimasel ajal on hakatud rääkima oksüdatiivsest stressist, mis soodustab põletike (nt reumatoidartriidi), südamehaiguste, pahaloomuliste kasvajate, Alzheimeri ja Parkinsoni tõve ning paljude teiste haiguste teket.
Oksüdatiivne stress – moehaigus või tõsine tervisehäire?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakkude reageerimisel hapnikuga tekkivate vabade radikaalide kahjustava toimega aitavad toime tulla antioksüdandid nagu A-, C- ja E-vitamiin, flavonoidid, koensüüm Q10, seleen, tsink jt, mille mõjul pidurduvad vananemisprotsessid, alaneb vere kolesteroolisisaldus, väheneb ateroskleroosi, südamehaiguste, insuldi ja kasvajate tekke risk jne, kirjutab
.
Oksüdatiivse stressi puhul on paigast ära organismi happe-leelise tasakaal: happeline seisund loob soodsad tingimused kasvajate arenguks ja muudab meid vastuvõtlikuks rasvumisele ja paljudele muudele hädadele.
Happelisust soodustavad antibiootikumid, suitsetamine, alkohol, narkootikumid, kohv, must tee, suhkur, valge jahu, liha, osa piimatooteid, poolfabrikaadid, karastusjoogid, nn rämpstoit, lisaained toidus (eriti maitsetugevdajad), liigne sportimine, magamatus, paastumine, mõned ravimid (nt paratsetamool, hormoonravimid, antibeebipillid), stress, vale hingamine, vähe vett, istuv töö.
Abi on mõõdukast trennist, probiootikumidest, rohelistest köögiviljadest, marjadest, pähklitest, seemnetest, rohelisest teest, värskest, taimsest ja toorest toidust; palju antioksüdante sisaldab kakao ja šokolaad; valgele suhkrule tuleks eelistada pruuni, valgele jahule täisterajahu.