/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
Avastuse, et õnn sõltub suures osas inimese bioloogiast, tegid Minnesota ülikooli teadlased. Nende andmetel määrab kavatsuslik tegevus vaid 40 ja juhused kümme protsenti inimese õnnelikkusest.
Kolga tõi antud uuringu tulemuste kõrval välja ka õnnelikkust suurendavad tegurid, mis on samuti pärit USA psühholoogidelt. Positiivse meelelaadi saavutamisele aitab kaasa jõukas ja demokraatlikus riigis elamine, abielu, agar seltskondlik elu ja usklik olemine. Lisaks on oluline faktor negatiivsete sündmuste ja elamuste vältimine.
Viimasest lähtuvalt soovitas Kolga raadiost või telerist negatiivset ja ärritavat uudist kuuldes kanalit vahetada või aparaadi hoopis kinni panna. Kui tead, et see tekitab sinus pahameelt, siis ära kuula, õpetas ta.
Üldlevinud arusaama järgi tähendab õnn positiivseid emotsioone, kuid Kolga sõnul peab meepotis ka veidi tõrva olema ehk kannatused on osa õnnest, kuid mida enam positiivseid emotsioone, seda parem.
Positiivsete emotsioonide ja hea tuju eest on üha rohkem hakanud hoolt kandma ühiskond. Selle nimel pingutab meelelahutustööstus, muusikaäri, iluteenuste pakkujad, kosmeetikatootjad ja moeloojad, märkis Kolga. Isegi kaubanduskeskused on meelelahutajad, samuti spaad ning isegi loengud, mis pakuvad infot ja meelelahutust ehk infotainmenti.
Siiski ei pea Kolga heaks mõtteks õnne vaid poodlemisest otsida - raha eest ostetud õnn on üürike. Pigem tuleks veidi mõtiskleda oma elu üle ja leida huvitavaid ja mõttekaid tegevusi.