Suur osa arstidest ei kirjuta ikka veel retsepte õigesti

Digiretsept. Foto: Liis Treimann

Ehkki arstid peavad juba seitse aastat kirjutama patsientidele retsepte toimeaine põhjal, ei tee seda suur osa arstidest siiani. Seegi võib olla üks põhjuseid, miks patsiendid maksavad ravimite eest rohkem kui vaja, toob riigikontroll oma värskes auditis välja.

Varem võis arst retseptile kirjutada nii toimeaine kui ravimi nime, alates selle aasta veebruarist on retseptile võimalik kirjutada ainult kas üks või teine. Kui varem kirjutasid arstid toimeainepõhiseid retsepte välja vaid 45 protsendil juhtudest, siis pärast muudatust on nende hulk suurenenud kuni 68 protsendini.

Riigikontrolli hinnangul on seda siiski vähe. Audit toob välja, et sotsiaalministri määruse järgi tuleb retseptile ravimi nime kirjutamise korral lisada sinna ka meditsiiniline põhjendus, milleks on praegu enamasti aga olnud «patsiendi soovil». Ametkonnad pole siiani kokku leppinud, millised põhjendused on aktsepteeritavad.

Riigikontroll küsis ka 28 perearsti käest arvamust oma patsientide ravimiostude kohta. Enamik perearste kinnitas, et kirjutab välja toimeainepõhise retsepti.

Kõige enam leidsid piirhinnast kallimaid ravimeid ostnud patsientide perearstid, et originaalravimid on paremad; patsient eelistab ravimit, mida on varem kasutanud; ning perearst kirjutab välja sama ravimi, mida eriarst on varem välja kirjutanud. Samas tõi üks perearst välja ka selle, et tema piirkonnas on vaid üks apteek ning ravimite kättesaadavus sõltub ka apteegis pakutavast. Kolm perearsti väitis, et geneerilisi ravimeid pole või neid on vähe.

Odavamad ravimid ostnud patsientide perearstid arvasid enim, et nende patsiendid on hinnatundlikud ning nemad ja apteekrid nõustavad patsienti.

«Vastustest võib välja lugeda, et perearsti ja apteekri käitumine ning uskumused mõjutavad patsiendi ravimivalikuid. Kui patsiendile ei kirjutata toimeainepõhist retsepti ja/või soovitatakse kalleid ravimeid, siis patsient odavamat ravimit ka ei eelista ning see teeb lõppkokkuvõttes just patsiendi kulud suureks. Arstide enda uskumus, et originaal on parem kui geneeriline ravim, on kummastav, kuna teadusuuringute kohaselt ei saa need ravimid oma toimes erineda,» märgib riigikontroll.

Kontroll pole tulemusi toonud

Retseptide väljakirjutamist saavad kontrollida terviseamet ja haigekassa. Kui haigekassa on aastate jooksul juhuvalimi põhjal arstide retseptide kirjutamist kontrollinud, on selgunud, et isegi korduvate kontrollide ja puudustele viitamiste puhul – kuni leppetrahvi hoiatusteni välja – pole arstide käitumine muutunud. Tõhusamat mõjutusvahendit leppetrahvist praegu ei ole ning haigekassa hinnangul ei ole see piisav, et parandada arstide käitumist.

Terviseamet pole siiani järelevalvet teinud. Nii leiab riigikontroll, et ametite järelevalve arstide tegevuse üle aastate jooksul pole olnud tulemuslik ja sellesse tuleks enam panustada.

«Üheks põhjuseks, miks järelevalvet pole tehtud vajalikus mahus, on see, et digiretseptuuri ei ole täies mahus rakendatud – digiretsepti järelevalvemoodul ei tööta siiamaani,» märgib riigikontroll auditis. Just see moodul annaks võimaluse võrrelda, kui suur osa arstide retseptidest on toimeainepõhised või millistes apteekides müüakse rohkem piirhinnast kallimaid ravimeid.

Riigikontroll soovitab sotsiaalministeeriumil määrata täpsed eesmärgid, kui suur peab olema toimeainepõhiste retseptide osakaal järgmise aasta lõpuks ning kohustada terviseametit selle eesmärgi täitmise üle järelevalvet tegema.

Teiseks soovitatakse leppida kokku ja määruses või juhendmaterjalis kirjeldada, millised on aktsepteeritavad meditsiinilised põhjused ravimi väljakirjutamiseks selle nime järgi, ning nõuda terviseametilt ja haigekassalt, et kontrollitaks, kas kasutatakse vaid neid põhjendusi.

Sotsiaalministeerium lubas oma vastuses riigikontrollile, et vaatab üle, kas terviseamet jõuab sellega tegeleda. ««Meditsiiniline põhjus» tähendab patsiendi haigusseisundist või ravimi omadustest tulenevat põhjust. Milline esitatud põhjendus on meditsiiniline ja milline mitte, ei ole äratundmatu ka terviseameti ja haigekassa töötajatele,» märgib sotsiaalministeerium, ent nõustub, et järelevalve lihtsustamiseks võib loendi sagedamini ettetulevatest põhjustest kokku leppida.

Terviseameti peadirektor Tiiu Aro vastas riigikontrollile, et arstide käitumise muutmiseks peavad olema loodud tingimused, mis soodustaksid arstides õigete retseptide väljakirjutamist ja näitaksid selle eeliseid. Näiteks peab ta silmas uute ravijuhendite koostamist, aga ka arstide koolitamist ja vajaliku tarkvara arendamist. «Samuti arstide materiaalne stimuleerimine: juba praegu on toimeainepõhiste retseptide väljakirjutamine üks perearstide tegevuse kvaliteediindikaatoritest,» märgib Aro ja lisab, et järelevalve tegemiseks on hädavajalik ka digiretsepti järelevalvemooduli valmimine.