Audit: retseptiravimeid jätavad välja ostmata ka jõukad

Retseptiravimeid krooniliste haiguste raviks jätavad välja ostmata ka kõrge sissetulekuga patsiendid.

FOTO: Peeter Langovits

Kuuendik krooniliste haiguste raviks välja kirjutatud retseptiravimeid jääb välja ostmata, selgus riigikontrolli auditist. Seejuures jätavad ravimeid välja ostmata ka inimesed, kelle kuusissetulek on üle 1000 euro.

Retseptidega määratud ravimitest osteti 100-protsendilise soodustuse korral välja keskmiselt 86 protsenti ja 75–90-protsendilise soodustuse korral 81 protsenti ravimitest, selgus riigikontrolli analüüsist.

Riigikontroll analüüsis, kas ravimite välja ostmata jätmine sõltub inimeste sissetulekutest ja uuris selleks kõrgvererõhktõve, suhkrutõve, südamepuudulikkuse, südame rütmihäirete ja astma diagnoosiga patsientide kroonilise haiguste raviks välja kirjutatud retseptiravimite väljaostmise ning sissetulekute suuruse seost.

Tulemused näitasid, et madalama sissetulekuga inimestel oli ravimite väljaostmise protsent küll keskmiselt väiksem, ent statistiliselt olulist seost, justkui ostaks kõrgema sissetulekuga inimesed pigem alati ravimid välja, ei olnud.

Alla 200 euro suuruse sissetulekuga patsientide hulgas oli küll kõige rohkem neid, kes poole aasta jooksul väljakirjutatud retseptide alusel ravimeid üldse välja ei ostnud. Nii väikese palgaga inimesed ostsid välja vaid 75 protsenti neile kirjutatud ravimitest.

Samas ostsid üle 1000 euro suuruse kuusissetulekuga inimesed välja ka ainult 83 protsenti retseptiravimeid.

Küll aga selgus, et vanaduspensionärid on üldiselt natuke paremad ravimite väljaostjad kui tööealised inimesed.

Erinevused on küllaltki suured maakonniti – kõige väiksem on ravimite väljaostmise näitaja Jõgevamaal (79 protsenti) ja kõige suurem Saaremaal (88 protsenti).

Patsiendid: arst ei anna piisavalt infot

Sotsiaalministeerium selgitas, et elanike probleeme ravimite väljakirjutamisel ja väljaostmisel on uuritud küsitlusuuringus «Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile» raames.

Enim toodi välja, et arst ei küsi, kas ravimi väljaostmine on inimesele rahaliselt jõukohane; ei informeeri, kas väljakirjutatud ravimi asendamine mõne teise ravimiga on lubatud või mitte ning ei selgita piisavalt, milliseid kõrvaltoimeid võib väljakirjutatud ravim põhjustada. Lisaks peetakse probleemiks, kui arst ei selgita piisavalt, millised ravimid patsiendi raviks sobivad ja miks on just väljakirjutatav ravim tema jaoks kõige sobivam.

Apteegis tekkinud probleemidena nimetatakse, kui apteegis puudub väljakirjutatud ravim või apteeker ei ole pakkunud kõige soodsamat sobivat ravimit. Apteekri ajapuudust suhtlemisel pidas probleemiks 3 protsenti ja vähest selgitustööd seoses ravimi õige kasutamisega 1 protsent vastajaist. Muud probleemid on valdavalt seostunud digiretsepti kasutamise (nt rikked arvutisüsteemis, retsept pole kohale jõudnud) ja ravimi kõrgete hindadega.

Riigikontroll leiab, et kuigi rahvusvahelistes uuringutes ei ole küll toodud ravimite ostmata jätmise majanduslikke põhjusi, ei saa välistada, et need on siiski Eestis elavatele inimestele üheks takistuseks. «Rahvusvahelise võrdluse puhul peab silmas pidama, et Eesti patsiendil on paljude teiste riikidega võrreldes madal elatustase ning ravimite hüvitamise süsteemist ning ebaratsionaalsest ravimikasutamisest tingitud suur omaosalus,» märgib riigikontroll auditis.

Haigekassa seevastu leiab, et rahvusvaheliste teadusandmete valguses on kontrolli käigus tuvastatud ravimite väljaostmise protsent (81–86 protsenti) hea tulemus.