Vanilliin muudab sigareti veelgi kahjulikumaks
14. september 2012, 10:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tervise Arengu Instituudi eksperdi Tiiu Härmi sõnul on lisaained tootjate poolt teadlikult tubakatoodetesse lisatud ained, mille eesmärk on muuta toksilised tubakatooted ostjatele maitsvamaks ja vastuvõetavamaks.
«Näiteks võimaldavad lisandid peita sissehingatava suitsu kibedat maitset ja kirbet lõhna ning muuta suitsu mahedamaks, vähendades hingamisteede ärritust, millega sisuliselt surutakse alla organismi hoiatusreaktsioon, et suits on ohtlik,» rääkis ekspert. Ta lisas, et sel moel soodustavad tootjad lisandite kasutamisega sigarettide suitsetamist nende inimeste seas, keda puhta tubaka ebameeldivad omadused muidu suitsetamisest eemale peletaks.
Sel nädalal avatud veebileht annab üksikasjalise ülevaate neljateistkümnest erinevast ainest, mida sigarettidele lisatakse ning mis on oma omaduste ja kasutatava koguse tõttu tervisele kõige ohtlikumad. Nende ainete hulgas on näiteks glütseriin, suhkrud, tselluloos, lagrits, kakao, mentool ja vanilliin.
Tiiu Härmi sõnul kasutatakse sigarettide lisaainena kõige laialdasemalt vanilliini, sest see on üks maailma populaarsemaid maitseid. «Tubakatootjad lisavad seda nii tubakale, sigaretipaberile kui ka filtritele,» märkis ta. «Teada on, et põlev vanilliin vabastab erinevaid kemikaale, sealhulgas Rahvusvahelise Vähiuuringute Agentuuri poolt vähkitekitavaks klassifitseeritud aineid. Samuti on vanilliin kaudselt kahjulik, sest peidab sigaretisuitsu terava maitse ning muudab sellega suitsetamise ahvatlevamaks.»
Lisaainetest teavitav projekt on valminud Hollandi riikliku rahvatervise ja keskkonna instituudi (RIVM)) ja Saksamaa vähiuuringute keskuse (DKFZ) algatusel. Selles osalesid Madalmaad, Saksamaa, Belgia, Bulgaaria, Poola, Rumeenia, Malta, Austria, Taani, Suurbritannia, Norra, Prantsusmaa, Soome, Türgi ja Šveits. Eestis oli projekti partneriks Tervise Arengu Instituut. Projekti rahastas Euroopa Komisjon.