Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Arstid hakkavad streikima 1. oktoobril

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Madis Filippov
Copy
Rakvere haigla.
Rakvere haigla. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Alates 1. oktoobrist peatatakse plaanilised ambulatoorsed vastuvõtud Tallinna ja Tartu haiglates, hiljem liituvad streigiga Pärnu, Viljandi, Narva ja Kuressaare haiglad. Sel ajal töötavad kiirabi, erakorralise meditsiini osakonnad ja patsientidele antakse vältimatut arstiabi.

Eesti Arstide Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit teatasid täna valitsusele, sotsiaalministeeriumile ja Eesti Haiglate Liidule, et 1. oktoobril algab tervishoiuvaldkonna töötajate streik.

Streigi peamine eesmärk on arstide ja õdede Eestist lahkumise pidurdamine ja tervishoiusüsteemi lagunemise peatamine.

«Taotleme üleriigilise kollektiivlepingu sõlmimist, et saaksime ravida patsiente oma kodumaal, töötades normaalse koormusega ja motiveeriva palga eest,» ütles tervishoiutöötajate kutseliidu president Iivi Luik.

1. oktoobrist peatatakse plaanilised ambulatoorsed vastuvõtud Tallinna ja Tartu haiglates, 8. oktoobrist võib tööseisak neis haiglates laieneda statsionaari ning streigiga liitub Pärnu, Viljandi, Narva ja Kuressaare haigla plaanilise ambulatoorse arstiabi süsteem.

Streigi ajal töötavad kiirabi, erakorralise meditsiini osakonnad ja patsientidele antakse vältimatut arstiabi. Plaanilist arstiabi osutatakse kuni 18-aastastele lastele, rasedatele ja onkoloogilist ravi saavatele patsientidele.

Streigi maksimaalne võimalik ulatus on kogu plaanilise arstiabi peatamine suuremates linnades. Täpsemat teavet töökorraldusest streigi ajal annavad patsientidele haiglad, üldinfo avaldatakse arstide liidu ja tervishoiutöötajate kodulehel ja ajakirjanduses.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur kinnitas mõne päeva eest taas, et ta ei osale tervishoiutöötajate kollektiivlepingu- ja palgaläbirääkimistel, kuna sotsiaalministeerium ei ole tervishoiutöötajate tööandja.

Ministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja ütles uudise kohta ülikooli kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna palati sulgemisest õdede puuduse tõttu, et Eestis on haiglad kas aktsiaseltsid või sihtasutused ning sotsiaalministeerium ei sekku üksiku haigla personalipoliitikasse.

«Sotsiaalminister ja tema alluvad on seega selgelt välja ütelnud, et arstide ja õdede puudus Eestis ei ole riiklikult oluline probleem ja sotsiaalministeerium selle lahendamisega ei tegele,» nentis arstide liidu president Andres Kork.

Väljapääs kriisist on tegudes – tervishoiusüsteemi korrastamises ja rahastamise muutmises, mitte lihtsalt majanduskasvu ja olukorra iseenesliku paranemise ootamises. See on tervishoiutöötajate streigi sõnum ühiskonnale.

Tagasi üles