Sule: haiglate juhid peavad streigiga toime tulema

Urmas Sule. Foto: Toomas Huik

Haiglate liitu juhtiv Pärnu haigla juhatuse esimees Urmas Sule ütles, et streik on kriisi olukord ja haiglate juhid peavad sellega toime tulema.

Sule sõnul algavad nüüd, pärast streigi väljakuulutamist haiglate liidul konsultatsioonid streigi korraldajatega ja siis selgub, kuidas kõik toimuma hakkab. «Eks meie peame tagama, et streik oleks korrektselt läbi viidud ja patsiendid seeläbi ei kannataks,» nentis ta.

«Mina küll praegu ei näe, et streigi korraldajate kõik nõudmisi kohe võimalik täita oleks, aga eks streik selleks välja kuulutataksegi, et hakkaksid uued läbirääkimised,» ütles haiglate liidu juht.

Tema sõnul saab nõudmised liigitada kaheks, millest ühe osa moodustavad euroopalikud töötingimused, teise aga miinimumpalgaga seonduv, mis on Sule sõnul paremini mõõdetav. Tegelikult on need kaks omavahel seotud.

Praegu on paralleelselt riigieelarvega käimas haigekassa eelarve protsess, mille käigus on kirjeldatud 5 protsenti suurust tervishoiutöötajate palgatõusu. Küsimus on selles, kas see on piisav.

Mis streiki üldisemalt puutub, siis see pole Sule sõnul ühe päeva teema. Asi sai alguse juba 80. aastate lõpust, kui järsult vähendati arstide tellimust Tartu Ülikoolist, sama juhtus ka õdedega.

Seejärel võtsime suuna Euroopa Liitu, mis tähendas avatud tööturgu muu hulgas ka tervishoius. See omakorda tekitas olukorra, kus kõik Eesti arstid ja õed olid väga oodatud piiri taga töötama. Ühtegi piirangut ei ole ja inimestel on keeled suus.

«Ega sellist teist valdkonda, kus me õpetaksime välja kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu, mis on atraktiivne kõigis Euroopa riikides, teist polegi. Pealegi on rahvusliku rikkuse tase paljudes kohtades hulga kõrgem,» rääkis Sule. Ta lisas, et arsti elukutse muudab unikaalseks seegi, et õppimine kestab väga kaua - 11 aastat.