Eelmisel nädalal peetud kardioloogide konverentsi peateemaks oli südame virvendusarütmia, mis suurendab insuldiriski viis korda.
Südamele ohtlik virvendusarütmia areneb hiilivalt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloogi Margus Viigimaa sõnul esineb virvendusarütmiat erinevatel andmetel ühel kuni kahel protsendil elanikkonnast. Haigekassa andmebaasi järgi on Eestis diagnoositud virvendusarütmiat 33 000 inimesel.
«Virvendusarütmia põhjuseks võivad olla väga erinevad südamehaigused,» ütles Viigimaa. «Süda laieneb ega suuda enam õiget rütmi hoida. Sellise südamega on põhimõtteliselt võimalik elada mitukümmend aastat, aga see tekitab siiski palju probleeme.»
Viigimaa sõnul süveneb virvendusarütmia tõttu südamepuudulikkus kiiremini ja kodades võivad tekkida trombid, mis liiguvad veresoontes edasi ja halvimal juhul jõuavad ajju, kus kutsuvad esile insuldi.
Euroopa Kardioloogide Seltsi presidendi Panos Vardase sõnul on virvendusarütmial palju tüüpe ja laade. Kuna see ei kulge igal patsiendil samamoodi ega ole isegi ühel patsiendil läbi aja samasugune, on see tõenäoliselt ka aladiagnoositud.
«See on arütmia tüüp, mis võib esineda päeva jooksul paar sekundit, paar minutit või tundi, aga lõpuks muutuda püsivaks,» rääkis Vardas. «Oleme näinud palju patsiente, kes ei teagi, et neil virvendusarütmia on. Näiteks kui tal oli unes kolmetunnine hoog, siis ta tõenäoliselt ei saanud ise midagi aru.»
Virvendusarütmia puhul on trombe võimalik ära hoida. Eestis on selleks kõige levinum ravim varfariin, mis toimib antikoagulandina, takistades verehüüvete ehk trombide teket. Professor Margus Viigimaa sõnul on see hea ravim, kuid selle kasutamine on keeruline. «Kui seda ravimit võtta vähe, siis ta on kasutu, kui seda on natuke liiga palju, tekitab see veritsust,» rääkis Viigimaa. Seega tuleb patsientidele teha regulaarseid vereanalüüse hüübimisseisundi jälgimiseks. Sellega tegelevad perearstid ja suuremates haiglates on tromboosikabinetid.
Viigimaa sõnul on arütmia ravikvaliteedis aga veel arenguruumi, kuna inimesed ei käi ise piisavalt hoolsalt kontrollis ja neid ei kutsuta piisavalt sageli tagasi. Mõned patsiendid kahjuks ka ei allu varfariinravile ja osal kõiguvad ravi käigus vere hüübimise näidud lubamatult palju.
Viimase aasta jooksul on kasutusele jõudnud uued ravimid, mis annavad Viigimaa hinnangul varfariiniga samasuguse või isegi parema efekti ja mille sisaldust veres ei ole vaja pidevalt kontrollida, aga haigekassa neid Eestis esialgu veel ei kompenseeri. «Loodetavasti see lähemas tulevikus muutub,» ütles Viigimaa.
Südame virvendusarütmia tunnused – ja mida sel korral teha?
• Valu või ebamugavustunne rindkeres
• Südame pekslemine (kiired ebaregulaarsed südamelöögid)
• Õhupuudustunne, raskused hingamisel
• Koormustaluvuse vähenemine
• Pearinglus, minestamine
• Väsimus, nõrkus
NB! Kodade virvendus võib sageli kulgeda ka ilma ühegi vaevuseta.
• Kui süda töötab ebaregulaarselt, jää rahulikuks. Muretsemine halvendab olukorda. Enamik episoode möödub.
• Kui hingata on raske, rinnus on valu või kodade virvenduse episood on tavalisest pikem, mine erakorralisse vastuvõttu, kutsu kiirabi või pöördu perearsti poole.
Allikas: MTÜ Tromboosiühing