Apteekrite liidu esinaine Kai Kimmel on uute apteekide rajamise piirangu kaotamise vastu, leides, et seitse aastat kehtiva uute apteekide rajamise piirangu kaotamine teeks maa-apteekidele taas karuteene.
Apteekrite liit: piirangute kaotamisel algab uus maa-apteekide sulgemine
20. september 2012, 16:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õiguskantsler Indrek Teder jõudis järeldusele, et 2005. aastal ravimiseadusega kehtestatud keeld rajada uut apteeki linna, kus on neid rohkem kui üks 3000 inimese kohta, rikub põhiseaduses sätestatud ettevõtlusvabadust ning see tuleks kaotada. Riigikogule saadetud ettepanekus tõi Teder välja, et piirang pole ka otseselt aidanud suurendada maa-apteekide arvu.
Kimmel on tuliselt seda meelt, et piirang on igati vajalik. «Ametlik retoorika on tõesti see, et piirang pole töötanud. Tegelikult, kui vaatame ametlikku statistikat, siis enne piirangut läks väga palju maa-apteeke kinni, pärast seda aga see massiline sulgemine seiskus ja olukord saadi kontrolli alla. Enne oli suisa reegel: üks apteek tuli linna juurde, üks-kaks läks maal kinni.»
Kimmel viitas, et paljud kiiruga enne piirangu jõustumist linnadesse loodud apteegid pole siiani käivitunud, sest pole lihtsalt piisavalt apteekreid.
«Ega me lootnudki, et piirangu tõttu keegi maale läheks apteeke tegema, piirang kehtestati selleks, et olemasolevaid maa-apteeke säästa. Seda ei taheta tunnistada, aga see on töötanud,» kinnitas Kimmel, olles veendunud, et kui piirang uuesti ära võetaks, hakkaks sama mudel jälle tööle. «See on fakt, sest kutsega tööjõudugi pole nii palju.»
Teise aspektina kummutas Kimmel ka valearusaama, justkui ei saaks piirangu tõttu uued soovijad turule tulla. «Need ei ole uued tulijad, need on praegused ketid Euro (Leedu) kett ja Yliopisto (Soome) - hulgifirmad, kelle jaemüügiketikesed on liiga lühikesed võrreldes Eesti turgu valitsevate Tamra ja Magnumiga. Nemad tahaksid uusi apteeke teha linnadesse, mitte maale,» rääkis Kimmel.
«Mingu tehku maale - meil on 50 maakohta, kus on perearst, aga apteeki pole. Me suisa palume, et mindaks. Mitte keegi ei lähe! Seal äri ei õitse,» tõdes Kimmel.
Tema sõnul tegutsevad maal kõik väikesed, proviisoritele kuuluvad apteegid, mitte ükski pole ketiapteek.
Kui piirang kaotatakse, kardab Kimmel, et linnades uute ketiapteekide lisandumisel peavad uksed kinni panema just proviisorite apteegid, kel pole taga hulgifirmat, kes aitaks kasumlikult müüa. «Seega kaovad linnades proviisorite apteegid täielikult, sellega süvendame ketistumist veelgi. See oleks piirangu kaotamisel maksimaalselt viie aasta küsimus.»
Kolmanda aspektina tõi ta selle, et kui apteekide arv linnades kasvaks, läheks nende kvaliteet kehvemaks. «Juba praegu on linnades liiga palju apteeke, nii et mitte ükski ei suuda sees hoida vajalikku nomenklatuuri ja kogust ravimeid. Kui lähete apteeki, siis kallimad ravimid reeglina tellitakse teile järgmiseks päevaks või isegi nädalaks. See tendents süveneks, kui kõigi käibed väheneksid. Nii et seda kehvemaks läheks teenuse kvaliteet,» põhjendas apteekrite liidu juht.
Eestis on apteekrite liidu andmetel praegu 2500-2800 inimese kohta üks apteek.