Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2008/07/15/57322t1h1412.jpg)
Eesti Apteekide ühenduse tegevjuhi proviisor Kristiina Sepa sõnul eksib õiguskantsler väites, et kehtivad apteekide asutamispiirangud ei ole toiminud tõhusa meetmena apteegiteenuse kättesaadavusel.
«Õiguskantsleri analüüs nagu ka mitmed varasemad üksikute ettevõtjate huvide riivest lähtuvad apteegivõrgu käsitlused lähtuvad arusaamast justkui alluks ravimikaubandus kõigiti vabaturu reeglitele. Ravimite jaemüüki käsitletakse kõikjal Euroopas kui erandlikku ja seega väga reguleeritud ettevõtlusvaldkonda. Lõviosas Euroopa Liidu liikmesriikides kehtivad sarnased asutamispiirangud nagu meil, sest piiranguteta leiaks aset apteekide kuhjumine linnadesse,» kommenteeris Kristiina Sepp.
«Täna asub 2/3 apteekidest linnades ja vaid asutamispiirangute läbi õnnestub vaevu seda tasakaalu hoida. Piirangute toimimist tõestab ka asjaolu, et nende kehtestamisest alates on maal suletud 20 apteeki, linnades aga 34,» lisas Sepp.
Sepa sõnul ei ole kehtivad piirangud absoluutsed, sest kehtiva seaduse alusel võib omavalitsuse taotluse alusel vastaval haldusterritooriumil ka lisaapteeke avada.