/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2009/03/23/152335t1hb278.jpg)
Tervise Arengu Instituut viis läbi uuringu, milles selgub, et 49 protsenti prostitutsiooni kaasatud naistest on saanud küsitlusele eelnenud 12 kuu jooksul ühe või mitme sugulisel teel leviva infektsiooni diagnoosi.
Uuring: pooltel küsitletud prostituutidel on aasta jooksul diagnoositud suguhaigus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2011. aastal teostati teistkordselt nakkuste ja riskikäitumise levimust mõõtev uuring Tallinna prostitutsiooni kaasatud naiste hulgas. Raportis on kasutatud 210 Tallinna prostitutsiooni kaasatud naise andmeid.
Selgus, et 49 protsenti prostitutsiooni kaasatud naistest on saanud küsitlusele eelnenud 12 kuu jooksul ühe või mitme sugulisel teel leviva infektsiooni diagnoosi. Kõige sagedamini diagnoositi klamüdioos (24 protsendil), trihhomoniaas (17 protsendil) ja kandidoos (11 protsendil).
Neilt uuriti lähemalt, kuidas nad nakkuseid ravisid. Praktiliselt kõik olid pöördunud arsti poole ning alustanud raviga, sh 84 protsenti läbis ravikuuri vastavalt arsti ettekirjutustele, 12 protsenti alustas küll ravikuuriga, kuid katkestas selle.
Uuringu käigus koguti respondentidelt näpuotsa veri ning viidi läbi kiirtestimine HIV, HCV, HBV ja süüfilise suhtes. Positiivsed analüüsitulemused ilmnesid järgmiselt: HIV 6 protsendil, C-hepatiit 7 protsendil, B-hepatiit 2 protsendil ja süüfilis 1,5 protsendil. Valdav enamus positiivse HIVi ja HCV testi tulemusega naistest on oma elu jooksul süstinud narkootikume, seetõttu võib oletada, et nakatumine on seotud just selle tegevusega.
39 protsenti prostitutsiooni kaasatud naistest omab korrektseid teadmisi HIVi nakatumise võimalustest. Kõige enam ehk 90 protsenti või üle selle teavad, et HIVi on võimalik nakatuda olles seksuaalvahekorras ilma kondoomita, süstides süstla või nõelaga, mida keegi on enne juba kasutanud, ning et HIV võib edasi kanduda nakatunud emalt lapsele raseduse, sünnituse või rinnapiimaga toitmise ajal.
Samasugusel tasemel on ka teadmine, et HIVi ei ole võimalik nakatuda viirusekandjaga kätt surudes, teda puudutades või kallistades ning HIVi nakatunuga toitu jagades. Mõnevõrra vähem ollakse kursis, et HIVi ei nakatu avalikku tualetti kasutades, sääsehammustuse kaudu ning kirglikult suudeldes.