Noored arstid riigi pakutud toetust ei soovi

Kui veel paar aastat tagasi oli mure, et noori arste ei jagu väikehaiglatesse, siis nüüd kimbutab meedikute põud ka suuremaid raviasutusi. Foto: SCANPIX

Selle aasta kevadel otsustas riik hakata maksma noortele arstidele kuni 15 000 eurost toetust, et nad läheksid kohalikesse haiglatesse tööle, kuid siiani pole ükski meedik seda toetust soovinud.

«Loodame, et uus nn stardiraha maksmine aitab motiveerida alustavaid eriarste, sealhulgas ka perearste, jääma tööle Eestisse ja konkreetsemalt just nendesse piirkondadesse, kus arstide leidmine keerulisemaks on osutunud,» teatas sotsiaalminister Hanno Pevkur mai lõpus välja saadetud pressiteates. Kokku oli riik valmis tänavu maksma noortele arstidele 150 000 eurot toetust, kuid siiani pole ükski noor meedik seda toetusraha soovinud.

Nii ei jäänud sotsiaalministeeriumil muud üle, kui teha ettepanek pikendada taotluste esitamise tähtaega. «Määruse muutmisega pikendatakse 2012. aastal lähtetoetuse taotluse esitamise tähtaega ligi ühe kuu võrra ehk senise 1. oktoobri asemel 31. oktoobrini, kuna sotsiaalministeeriumile teadaolevalt toimub veel septembris Harju maakonnas kaks perearsti nimistu konkurssi, mille lõpptähtaeg on 11. oktoober 2012. a,» rääkis sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna nõunik Pille Saar.

Eesti Noorem Arstide Ühenduse esindaja Kadri Lillemäe sõnul on üks põhjus, miks seda toetust pole taotletud asjaolu, et noored arstid ei planeeri oma tulevikku üleöö. «Residentuuri jooksul kujuneb noorel arstil arusaam Eesti tervishoiust ja selle korraldusest ning soovid ja lootused oma tulevase töökoha suhtes,» selgitas ta.  Sageli on residentuuri lõpetamise hetkeks teada ette, kuhu tööle minnakse.

Ebasoodsad tingimused

Kui kevadel võetakse vastu regulatsioon, siis see kindlasti ei pane Lillemäe sõnul noort arsti oma plaane päevapealt muutma. «Ka noortel arstidel on vastutustunne ja kui on juba kord otsus tehtud mingi haigla kasuks, siis läheb selle muutmiseks vaja palju rohkemat kui riigipoolne lähtetoetus, mille tingimused on suhteliselt ebasoodsad,» toonitas ta.

«Tööle tuleb asuda täiskohaga, töötama peab vähemalt viis aastat, kui vahepeal ümber otsustada, tuleb summa tagasi maksta. Lisaks ei ole teada ette, mis summast täpselt juttu on, sest see sõltub taotlejate arvust. Erialati on toetuse taotlemine piiratud, samas kui mõnel erialal ei saagi töötada maapiirkonnas täiskoormusega,» loetles Lillemäe tingimusi, mis noortele arstidele ei sobi.

Ta lisas, et need tingimused tekitavad ebakindlust ja skeptilisust antud lähtetoetuse taotlemise suhtes.

«Praegu ja ilmselt ka tulevikus saavad lähtetoetusest kasu pigem need, kes niikuinii plaanisid minna tööle oma elukohajärgsesse maakonnahaiglasse ja saavad lähtetoetuse näol nö lisaboonuse, näiteks  õnnestub stuudiumi jooksul kogunenud õppelaen tagasi maksta või korteriostuks sissemaks ära teha, probleemi enda olemuse juured on aga tunduvalt sügavamad. Me võime küll sulatada jäämäe tippu, aga see ei lahenda probleemi,» tõdes ta.