Sissetoodud leetrid ohustavad vaktsineerimata lapsi

Eestis on umbes 100 000 haruldase haiguse põdejat, kellest kolmveerand on lapsed. Foto: SCANPIX

Terviseameti andmetel on Eestis leetrite vastu vaktsineeritud laste arv viimastel aastatel langenud. Käesoleval aastal on Eestis registreeritud kolm sissetoodud leetrite juhtu.

2011. aastal jäi Eestis vaktsineerimata 3651 last vanuses 3-14 aastat. Sissetoodud haiguse kohapealne edasine levik on seda tõenäolisem, mida rohkem on Eestis vaktsineerimata inimesi, vahendab terviseamet.

20.-21. septembril külastas Eestit Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) peadirektor Marc Sprenger. Üheks tema visiidi läbivaks teemaks oli immuniseerimisega seonduv.

«Leetrite puhangud, mida on täheldatud Euroopas viimastel aastatel, on märk sellest, et riiklikud immuniseerimisprogrammid ei toimi optimaalselt ning ühiskonnas on olemas vaktsineerimata elanikkonna rühmad,» rääkis Sprenger.

Sprengeri hinnangul on immuniseerimisega tegelevad tervishoiutöötajad lapsevanematele usaldusväärseim infoallikas ning seetõttu mängivad just nemad kriitilist rolli laste vaktsineerimise edendamisel. «Panustamine immuniseerimisse ning haiguste, nagu leetrid ja punetised, ennetamine on oluline, sest see mitte üksnes ei päästa elusid, vaid vähendab ka haiguskoormust ja majanduslikku mõju ühiskonnale,» lisas ta.

Leetrid on kõrge nakkavusega piisknakkusena leviv viirushaigus, mis avaldub kurgu ja silmade põletikuna ning iseloomuliku lööbena nahal. Peale 10-15 päevast peiteperioodi tekib 3-4 päeva kestev palavik. Tekib lööve, mis algab kõrvade tagant ja levib kõigisse nahapiirkondadesse. Lööve on algul roosa, hiljem punetav, kestab 5 päeva.