Evelin Ilves asus võitlusse maisisiirupiga

Evelin Ilves Foto: Liis Treimann

Presidendi abikaasa Evelin Ilves tunneb muret, et ameeriklasi ülekaaluliseks muutev odav glükoosi-fruktoosisiirup (GFS) hiilib vargsi ka meie poelettidele.

«Veel viis aastat tagasi ei arvanud minagi maisisiirupist midagi. Täna on aga GFSita jäätist Eesti külmlettidelt päris raske leida,» möönab Evelin Ilves Kodukirja oktoobri numbris, lisades, et ka osa lihatooteid, kohukesi, kohupiimakreeme ja kondiitritooteid sisaldab GFSi.

See tõsiasi teeb presidendiprouat murelikuks, kuna maisist tehtud GFS sisaldab rohkem fruktoosi kui glükoosi. Kui glükoosi kasutatakse enamasti energiaks ja jääk säilitatakse glükogeenina maksas ja lihastes, siis fruktoosi ainevahetusjäägid on rasvhapped. Sealhulgas ka halb kolesterool ja triglütseriidid, mis suure koguse fruktoosi tarbimisel säilivad rasvapiisakestena maksas ja lihastes, kirjutab presidendiproua.

Kahjustab maksa nagu alkohol

Kuna fruktoosi töötlemise koormus langeb inimkehas 100protsendiliselt maksale (glükoosi puhul vaid 20 protsenti), siis on teadlased öelnud, et GFSiga magustatud joogid kahjustavad lapse maksa nagu alkohol.

Samal ajal on GFSi näol tegemist odavaima magustajaga, kuna see on töötlemise tulemusel tavasuhkrust tervelt viiendiku võrra magusam. Tarbijale aga meeldib odav, mistõttu on tootjad sunnitud otsima toodetele üha odavamaid koostisosi tuues ohvriks tervise.

Ilvese teada ongi Ameerika toiduainetööstuses valdavalt lauasuhkur asendatud GFSiga.

«Ameeriklaste kaal hakkas massiliselt tõusma just siis, kui GFS toiduainetööstuses kasutusele tuli, 1970ndail,» kirjutab Ilves. Tänaseks on üle kolmandiku ameeriklastest rasvunud.

Ilves tõdeb, et ehkki massiliselt maisisuhkrut Eestis veel ei kasutata, otsustas ta teemast kirjutada tuleviku huvides. «Kaaluprobleemidega laste hulk kasvab Eestis julma järjekindlusega,» kirjutab ta.