:format(webp)/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
/nginx/o/2012/09/26/1341370t1hb6ce.jpg)
Perearstide seltsi juhatuse liige Anneli Talvik tõi välja, et arstide ja poliitikute vahelised arutelud tervishoiusüsteemi parandamiseks jäävad soiku, kuna probleemidest rääkimise asemel taandatakse need rahapuudusele või ainult palgasoovile.
Anneli Talvik: arstide streik on laiem appikarje
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma tahaksin, et ühiskonnas taandataks end raha ümber käivast arutlemisest ja mõeldaks, et streik on arstide appikarje laiemalt. Kogu tervishoiukorraldus jookseb kinni, kui nii edasi läheb,» ütles Anneli Talvik, kelle sõnul puudub poliitikute ja tervishoiutöötajate vahel aktiivne dialoog.
«Poliitikute peamine sõnum on see, et raha ei ole ja kõik, aga vaja on, et tekiks arutelu, et näha, mida tervishoiuvaldkonnas saab nii väikse raha eest üldse lubada. Võib-olla eesti inimesed oleks nõus ühe protsendi võrra suurema maksuga, kui nad saaksid kiiremini arstile, aga neid võimalusi on vaja arutada,» arvas Talvik.
Ministeerium: tehtud on palju
Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Heli Paluste sõnul on tervishoiutöötajate piisava arvu tagamine ja nende lahkumise pidurdamine hädavajalik ja esmatähtis tegevusvaldkond.
Paluste tuletas meelde, et tervishoiusüsteemi parandamiseks on juba tehtud mitmeid muudatusi – näiteks kaotati tervishoiuteenuste piirhindade koefitsient, et taastada teenuste tegevuspõhised hinnad ja suurendada haiglate tulubaasi.Tervishoiutöötajate palgad tõusevad 3 kuni 6 protsenti.
«Lisaks sellele on ministeerium juba rakendanud veel mitmeid abinõusid. Näiteks saavad käesolevast aastast lähtetoetust noored arstid, kes residentuuri lõpetamise järel asuvad tööle üld- või kohalikesse haiglatesse või maapiirkonna perearstipraksisesse,» ütles Paluste, kes tõi välja ka käivitatud perearstide- ja õdede asendussüsteemi.