Streik võib tähendada arsti juurde pääsemist alles uuel aastal

Haigla. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Haiglad hakkavad oma patsiente läbi helistama, et teatada neile arstide streigi tõttu ära jäävatest vastuvõttudest. Millal on patsientidel taas lootust arstide jutule pääseda, pole selge, kuid räägitud on ka uuest aastast.

«Kuigi homme kohtub sotsiaalminister meedikute esindajatega, siis sellele ei saa väga suuri lootusi panna ja me oleme valmis selleks, et streik  ikkagi 1. oktoobril algab,» rääkis Lääne-Tallinna Keskhaigla pressiesindaja Diana Lorents. Kui palju meedikuid nende haiglas streigib, ei ole veel selge. Küll aga on mõned üksikud arstid teatanud, et nemad selles ei osale. Haigla võtab reedese päeva jooksul ühendust kõigi patsientidega, kel on esmaspäevaks vastuvõtuaeg.

Küsimusele, kui kaugele nende patsientide uued vastuvõtuajad nihkuvad, vastas Lorents, et see sõltub streigi pikkusest. Mingeid erandeid streigi tõttu visiidile mittepääsenud inimestele ei tehta ja pressiesindaja sõnul kehtib uue aja saamisel põhimõte «kes ees, see mees.»

Uus aeg jaanuaris

Ida-Tallinna keskhaigla patsientidele, kelle vastuvõtuaeg on streigi ajal, helistab klienditeenindus  ja teatab vastuvõtu mittetoimumisest üks päev enne  või pool päeva varem.  «Kui streik on läbi, siis neil palutakse uuesti panna endale vastuvõtuaeg,» rääkis haigla pressiesindaja Svea Talving. Uue aja saamine sõltub Talvingu sõnul üldisest järjekorrast. «Põhimõtteliselt räägiti eile jaanuarist,» tunnistas ta.

Tartu Ülikooli kliinikumis streigib 175 arsti. Mõne kliiniku patsientidele on juba ärajäävast visiidist teada antud, teistega võetakse veel ühendust. Kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto sõnul pole tal head vastust küsimusele, millal pääsevad patsiendid uuesti arsti juurde. «Me oleme arstidega läbi arutanud, et printsiibis tahaksime, et kedagi ei pandaks kõige lõppu. Aga osal erialadel on kirjas, et kui streik lõppeb, siis lepitakse kokku uued ajad,» rääkis ta.

Einasto sõnul ei ole praegu lõplikku  kokkulepet, et pärast streigi  lõppu suurendatakse vastuvõttude arvu. «Nad (arstid- toim) on kõik väga mõistvalt suhtunud sellesse ja ma väga loodan, et me selle kokkuleppeni jõuame,» lisas ta. Kui sellist kokkulepet siiski ei peaks tulema, siis lähevad streigi tõttu arsti ukse taha jäänud patsiendid üldise järjekorra lõppu. «Kui õnnestub kokkulepe saavutada, ja arstid on mõistvust üles näidanud, et me avame uusi vastuvõtte, siis me ei pane sinna kedagi teist, vaid just neid, kes on streigi tõttu kannatanud,» lubas Einasto.

Kuna streigi tõttu võib kasvada erakorralise meditsiiniosakonna koormus, siis on kliinikum lubanud sinna vajaduse korral saata lisatööjõudu. «Meil on streikijatega selline kokkulepe, et juhul kui on lisakäsi vaja, siis osa arste loobub streikimisest ja tulevad sinna appi,» sõnas Einasto.

Perearsti juurde seitsme päeva pärast

Perearstid küll ei streigi, kuid ka nende vastuvõtuaeg streigi ajal lüheneb. «Tegelikult maksab haigekassa perearstidele nelja tunni vastuvõtuaja eestpäevas, millega me ilmselgelt ei saa enam hakkama. Vajame hädasti lisatööjõudu, » selgitas Merekivi perearstikeskuse arst Iris Koort. «Suurem osa meist, tublimad, vastutustundlikumad ja vastutulelikumad  võtavad haigeid vastu kuus kuni seitse tundi,» lisas ta.  Arstide streigi ajal peavad  perearstid täpselt neli tundi vastuvõttu päevas, ehk täpselt selle aja, mida rahastab haigekassa. Keskused on avatud kaheksa tundi päevas ja ägeda haigusega patsiente hätta ei jäeta. «Meiepoolse toetusaktsiooni eesmärk on  juhtida tähelepanu arstide tööaja normeerimise vajadusele,» rääkis arst. Kui pikaks võivad venida perearstide plaaniliste vastuvõttude järjekorrad, sõltub Koorti sõnul streigi pikkusest.  «Kroonilise haigusega patsiendi ooteaeg võib olla kuni paar nädalat, mida tegelikult mujal Euroopas peetakse üsna tavaliseks ooteajaks Nii arvame ka meie.»