/nginx/o/2012/12/20/1494460t1he984.jpg)
/nginx/o/2012/08/27/1287688t1h6eab.jpg)
Tervishoiutöötajate koostatud kollektiivlepingu projekt ei olegi mõeldud täitmiseks ning kokkulepet osapoolte vahel ei paista, leiab Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja ja haigekassa nõukogu liige Tarmo Kriis.
Kriis: tervishoiutöötajate streigi puhul kokkulepet ei paista
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kriisi hinnangul on Eesti Arstide Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu koostatud kollektiivlepingu projekt pigem protestiavaldus tervishoiusüsteemi osas, kui et täitmiseks mõeldud leping.
«Minu meelest on äärmiselt kummaline, et streik algab 1. oktoobril, mil haigekassa pole veel isegi kogunenud, et järgmise aasta eelarvet arutada.»
Kriisi sõnul on haigekassa eelarve esimene arutelu tavapäraselt oktoobri keskel. «Tegelikult on see tüli algatatud pahatahtlikult, et panna riik, haigekassa või keegi kolmas surve seisundisse, aga me ju teame, et haigekassa eelarve ei ole koht, kust me saame selliseid lubadusi anda. Meelega on mindud selles suunas, et oleks töötüli, et arstide ametiühing oleks pildis.»
Reedel Eesti Haiglate Liidu poolt tervishoiutöötajatele pakutud 6,6-protsendiline palgatõus on Kriisi hinnangul Euroopas täiesti erandlik. «Arvestades Eesti riigi eelarve seisundit ja ikkagi suhteliselt nõrka majanduslikku konteksti, on tegu siiski üsna hea pakkumisega.»
Kriis leidis, et tundlikes valdkondades, nagu seda on tervishoid, peaks tänane lepitussüsteem palju tugevam olema. «Et ühtäkki pole enam kedagi laua taga ja keegi läbirääkida ei taha.»
Ta märkis esmaspäeval toimunud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse korraldatud seminaril, et kollektiivläbirääkimistel tuleb esitada reaalseid ootusi. «40-protsendiline palgatõusu nõue on absurd. Sellist palgatõusu ei tule iialgi sellises riigis, kus Jürgen Ligi on rahandusminister.»
Kriis lisas, et sotsiaaldialoogi tarvis streikimine streikimise pärast ei jäta head muljet ning läbirääkimisi on võimalik pidada, kui esitatakse reaalseid nõudmisi, mida ka täita on võimalik.
Eesti Arstide Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu koostatud kollektiivlepingu projektis on selleks aastaks sätestatud töötasu alammääraks arstidele ja hambaarstidele 8,60 eurot tunnis, õdedele ja ämmaemandatele 5,50 eurot tunnis ning hooldustöötajatele kolm eurot tunnis.
Aastatel 2013 ja 2014 peaksid alammäärad tõusma arstidel vastavalt 1,4 ja kaks eurot, õdedel ja ämmaemandatel mõlemal aastal 1,1 eurot ning hooldustöötajatel 0,35 eurot ning 0,85 eurot.
Projektis on kehtestatud alates selle aasta 1. jaanuarist arst-residendi tööajaks 40 tundi nädalas, millest vähemalt 32 tundi moodustab praktiline töö ning ülejäänud osa teoreetiline koolitus. Töötasu makstakse arst-residendile täistööaja eest ehk 40 tunni eest nädalas ja vähemalt vastavalt arsti töötasu alammäärale.
Samuti on sätestatud arstidele, hambaarstidele, õdedele või ämmaemandatele õigus saada iga viie aasta jooksul kuni viis kuud järjest õppe- ja teadustöö puhkust, et pühenduda ainult teadus- või õppe-ja teadustööle, eelkõige väitekirja kirjutamiseks või välismaal stažeerimiseks. Selle perioodi jooksul peab tööandja säilitama töötajale keskmise töötasu.
Samuti tuleb tööandjal säilitada töötaja keskmine töötasu täienduskoolitustel osalemisel aastas 20 kalendripäeva ulatuses, tasemekoolitustel osalemisel kuni 30 kalendripäeva ulatuses.