Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Vaid ühe embrüo siirdamine on parim viljatusravi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Siiri Erala
Copy
Vastsündinud.
Vastsündinud. Foto: Bildhuset / Scanpix
Kõige parem võimalus terve ja tugeva lapse saamiseks viljatusravi kasutavatel naistel on ühe embrüo siirdamine, leidsid Soome teadlased.

Pikaajalise uurimuse tulemused kummutavad müüdi, et vaid ühele embrüole lootma jäädes tõusevad ravikulud ning väheneb võimalus lapse saamiseks, vahendas Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal Novaator.

«Ajal, mil paljudes riikides on käimas arutelud, kuidas vähendada mitmikraseduste arvu ning võimaldada taskukohast viljatusravi, peaksid seaduste tegijad end meie tulemustega kurssi viima,» ütles Oulu ülikooli teadlane Hannu Martikainen.

«Meie kogutud andmed võiksid julgustada ka viljatuskliinikuid oma embrüosiirdamistavasid muutma ning alla 40-aastastele naistele reeglina vaid ühe embrüo siirdama.»

Mitmikrasedused on viljatusravi saavatele naistele suurimaks ohuks, suurendades oluliselt raseduse katkemise, enneaegse sünnituse ning lapse eluaegsete terviseprobleemide tõenäosust. Lisaks võivad mitmikrasedused ohustada ka ema tervist.

Kunstlike mitmikraseduste eetikat puudutav debatt sai uue hoo sisse, kui Californias elav kuue lapse ema sünnitas viljatusravi järel kaheksa last.

Soome teadlased analüüsisid sama viljatuskliiniku abi kasutanud 1510 naise andmeid. 1995.-1999. aastal siirdati enamasti kaks embrüot, aastatel 2000.-2004. aga oli levinum vaid ühe embrüo siirdamine.

Nad leidsid, et vaid ühe embrüo saanud naistest sünnitas õigeaegselt 42 protsenti, mitu embrüot saanud naistest aga vaid 37 protsenti. Ühe embrüo siirdamine on ka odavam, eriti kui arvesse võtta mitmikute sünniga kaasnevate komplikatsioonide ravimise lisakulusid.

«Tegemist on siiani parima tõestusega, et üheainsa embrüo siirdamine töötab, ja töötab hästi,» ütles uurimuses osalenud teadlane Zdravka Veleva.

Tagasi üles