/nginx/o/2012/12/20/1494460t1he984.jpg)
/nginx/o/2012/09/27/1342956t1h17d7.jpg)
Arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa ütles teisipäeval antud pikemas intervjuus, et kokkuleppeid haiglate ja arstide ning õdede vahel on tähtsamates küsimustes, nagu koormused, võimalik saavutada suhteliselt lühikese aja jooksul.
Arstide liit: kokkuleppeid on võimalik saavutada lühikese aja jooksul
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keerulisemateks aspektideks läbirääkimiste juures pidas Rehemaa üldisemaid ja laiemaid teemasid. Kui aga oleks osapooltel võimalik fikseerida vahekokkulepe ning panna paika ajakava, millal järgmiste teemadega edasi minna, võivad tervishoiutöötajad streigi katkestada, ütles ta. «Aga me ei lõpeta seda enne, kui on allakirjutatud kollektiivleping.»
Ta märkis, et arstide liidu ja tervishoiutöötajate kutseliidu koostatud kollektiivlepingu projektis esitati maksimum nõuded ning tegu ei ole ultimaatumitega. «Me loomulikult teadsime, et ega kõike nõutut me ei saa. Esiteks oli vaja läbirääkimiste ruumi jätta ja teiseks tuli näidata, mida me mõtleme euroopaliku töökeskkonna all.»
Rehemaa sõnul ei võta nad vastu pakkumisi, mis puudutavad ainult palka. «Kindlasti peavad olema ka muud asjad – koormuste normeerimine, töötingimuste parandamine.»
Rehemaa sõnul on arstide ja õdede lahkumise põhjuseks, peale palga, ka töötingimused ning koormused, mis on Eestis suured.
Töötajate tingimuste parandamiseks on kollektiivlepingu projektis toodud ühe aspektina täienduskoolituse kulude katmine.
Postimehe küsimusele, milliseid muudatusi vajab Eesti tervishoiusüsteem, vastas Rehemaa, et kuna kehtivas haigekassa hinnakirjas pärinevad hinnad aastast 2008 ja need ei kata haiglate tegelikke kulutusi, siis tuleks hindu kiiresti korrigeerima hakata ja otsustada, millises mahus eriarstiabi meie haiglates ka tulevikus antakse.
Haiglavõrgu arengukava järgi peaks Eestis olema kaks regionaalhaiglat – Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu ülikooli kliinikum. Keskhaiglaid peaks olema Tallinnas kaks, Pärnus ja Kohtla-Järvel üks. Väiksemates üldhaiglates on nõutud vaid piiratud arv erialasid, nagu üldkirurgia, sisehaigused, anestesioloogia, labor, radioloogia.
Olukord täna aga päris nii ei ole. «Patsientidele meeldimiseks ja haigekassa lepingumahu suurendamiseks on üldhaiglad arendanud ka teisi erialasid.»
Haiglaid ära kaotada Rehemaa sõnul ei ole võimalik, kuna selle tagajärjel võivad jääda inimesed eriarsti abita. «Neid ei hakata ju sõidutama, nagu Soomes, taksoga arstile.» Riik peaks tagama, et eriarstiabi maht üldhaiglates ei langeks allapoole haiglavõrgu arengukavas ettenähtud miinimumi.
Ta märkis teisipäeva õhtuses intervjuus, et mõnes omavalitsuses võib kaaluda ka haigla ümber kujundamist tervisekeskuseks, kus on eriarstiabi olemas aga mitte ööpäev läbi.
Eesti haiglatevõrgu ning erialade jaotuse osas tuleb arstide liidu arvates aga otsus teha aga riigi tasandil.
«Üldhaiglad on kohalike omavalitsuste omad ja seda otsustamist ei saa lükata neile, kuna omavalitsus vaatab probleemi kitsalt oma maakonna piires.»
Ta lisas, et kui otsuste järel ka haiglaravi mahtu kokku tõmmatakse, on see vähemalt üleriigiliselt selge ja ka tööle asuvad noored arstid saavad sellega arvestada.
Tartu ülikooli teadlaste koostatud uuringu kohaselt peab vähenema arstide lahkumine välismaale poole võrra, et Eestis töötaks 2032. aastal kolm arsti 1000 inimese kohta. Samuti peab selleks igal järgneval aastal Eesti raviasutustesse tööle minema keskmiselt 130–140 arsti, mille tagab vastuvõtt arstiõppesse vähemalt 200 tudengit aastas.