Perearst: kehtivad vastuvõtuaja nõuded on illusioon

Perearst Anneli Talvik. Foto: Joosep Martinson/Õhtuleht

Perearsti Anneli Talviku kinnitusel peavad perearstid lepingu järgi haigeid vastu võtma neli tundi päevas ning vaid erakorralises olukorras tuleb vastu võtta kõik haiged. Hetkel on aga tekkinud olukord, kus erakorraline olukord on iga päeva ning arstidel tuleb pidevalt ületunde teha.

«Meil on lepingus punkt, et arst peab vastu võtma neli tundi ja õde kolm tundi  ning keskus peab olema lahti kaheksa tundi,» rääkis perearst Anneli Talvik. Ägedad haiged peavad saama kontakti arsti või õega samal päeval ja kroonilised haiged viie päeva jooksul.

Talviku sõnul on aga lepingus punkt, et vajadusel peab perearst suurendama kättesaadavust, et kõik haiged ära teenindada. Selline säte on Talviku sõnul mõistlik näiteks gripihooajal, kui on palju haigestunuid, aga praegu on tekkinud olukord, kus eriolukord on iga päeva ning arstid võtavad haigeid vastu viis, kuus või seitse tundi päevas ja nii iga päev.

«Meie aktsioon peaks näitama seda, et see leping ei kajasta enam päriselu, vaid mingit illusiooni,» tõdes Talvik.

Perearsti sõnul ei ole praeguse olukorra põhjuseks mitte see, et väga palju oleks ägedalt haigestunuid, vaid kroonilisi haigeid on kaks korda rohkem. Talviku kinnitusel on  krooniline haige perearsti juures reeglina väga hästi hoitud, ravi on tasakaalus, analüüsi on õigel ajal tehtud ja mingit ohtu tal ei ole.

«Öelge üks põhjus, miks krooniline haige peaks saama arsti juurde, siis kui ta tahab, aga vajadust tal selleks ei ole» küsis ta. Talvik rõhutas, et selline arstiabi  kättesaadavus on tegelikult näiline ja tuleb arstide ületöö hinnaga. «Tegelik kättesaadavus ei ole viis päeva, vaid ongi 10 päeva,» rõhutas ta. Ka lisas ta, et kui kroonilise haigel tekib äge probleem, siis saab ta kohe konsulteerida arstiga.

Olukorra muutmiseks oleks Talviku sõnul vaja muuta poliitilist tellimust ning ühiskond peab hakkama asjasse teistmoodi suhtuma. «See on põhimõtteline ühiskondlik kokkulepe, kas kättesaadavus peab olema selline, et arstid ja õed teevad ületunde ja poliitikud saavad enne valimis kauneid loosungeid hõigata et me oleme Euroopas esirinnas,» tõdes ta. Talvik soovitas kõigil järgi mõelda, kas ei peaks olema nii, et kui patsiendil on vaja, siis ta saab kiiresti vastuvõtule, aga kellel pakilist häda ei ole, ei peaks arsti ületöö hinnaga kiiresti vastuvõtule saama.

«Riiklik arstiabi peab olema ikka vajaduse, mitte soovipõhine ja ammugi mitte poliitikute soovipõhine,» rõhutas arst.

Haigekassal on teine seisukoht

«Kui perearst ei võta kroonilist haiget vastu vähemalt viie tööpäeva jooksul, rikub ta nii määrust «Perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate tööjuhend» kui haigekassaga sõlmitud lepingut,» kinnitas haigekassa pressiesindaja Evelin Koppel.

Haigekassa saab  rikkumiste puhul juhtida perearsti tähelepanu sellele ning anda aega puuduste kõrvaldamiseks. «Kui rikkumised jätkuvad, saame perearstile teha leppetrahvi. Kui sellest ei piisa,  fikseerida lepingu rikkumised ja äärmuslikul juhul teha leppetrahvi,» lisas ta.

Haigekassa teatas streigi esimesel päeval, et perearstide väide nagu tasuks haigekassa perearstidele üksnes nelja ja pereõdedele kolme tunni vastuvõttude eest päevas, on eksitav.  «Perearstiabi rahastatakse suures osas pearahapõhiselt, mille arvestuse aluseks on eeldus, et minimaalse nimistu korral (1200 inimest) on perearsti tööaeg seitse ja pereõel kaheksa tundi  päevas. Kuna täiendavalt makstakse perearstidele ka uuringute ja protseduuride eest, kaetakse ühe tunni ulatuses arsti tööaega läbi selle,» seisab saadetud pressiteates.