Kuidas leevendada lapse koolistressi?

TLMPM03: KOOLISTRESS :TALLINN, EESTI, 09MAR10. mm/Foto MIHKEL MARIPUU/POSTIMEES Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Kui koolilaps magab halvasti, tal püsib hommikuti väike palavik ja ta koguni oksendab, võib see anda märku koolistressist.

Paljud lapsed ei suuda koolimineku tekitatud muutuste ja pideva pingega toime tulla ning see võib põhjustada stressi ning ärevust. Tallinna Saksa gümnaasiumi koolipsühholoogi Kaarel Rundu sõnul pole harvad juhused, kui meditsiiniõde saadab haigusnähtudega õpilase hoopis tema juurde, kirjutas ajaleht Pealinn.

«Pidev ärevusseisund võib kaasa tuua käte värisemise või püsimatuse,» selgitas Rundu. «Kui laps magab halvasti või tal püsib hommikuti väike palavik, on midagi korrast ära. Kui tal väheneb söögiisu või ta koguni oksendab, on see samuti ohumärk.»

Rundu sõnul on väga paljude tervisehädade taga tegelikult just emotsionaalsed tegurid nagu ärevus, hirm, mure või ka viha. «Psühhosomaatilised häired väljenduvad sõltuvalt lapsest eri viisil,» nentis Rundu. «Kõige tähtsam on sel puhul lapsevanema ja kooli usalduslik suhe. Kui märkate, et midagi on korrast ära, pöörduge klassijuhataja või koolipsühholoogi poole. Kõige tähtsam on anda lapsele võimalus oma mure südamelt ära rääkida ja teda kuulata.»

Sotsiaal- ja eripedagoog Maili Liinevi sõnul peab kooliminekuga kaasnenud muutustega kohanema kogu pere.

«Lapse meeleolu mõjutabki kõige rohkem just vanemate meeleolu, sest nendelgi on oma kooliärevus,» rääkis Liinev. «Lasteaias ju hindeid ei pandud, kuid nüüd koolis hakatakse mu last hindama! Lapsevanematest on väga tark leida esmalt iseendas taas rahu ja tasakaal ning toetada ka lapse eneseusku. Sest uskuge, laps teeb kõik, et oma vanematele meeldida. Ja õpetajale. Ta pingutab väga ja teeb kõik selleks, et täiskasvanute heakskiitu pälvida. Kõige tähtsam ongi lapsele tunda anda, et me tema murest ja raskustest aru saame.»

Liinevi sõnul tuleb tunnustada ka lapse pealtnäha väikesi saavutusi. «Selline tagasiside on suur energiaallikas ja loob lapsele turvatunde,» kinnitas ta. «Muidugi peaks alati ka selgelt välja ütlema, mille eest kiitus tuli. Mitte niisama – oled tubli! Möödaminnes antud korraldustega ja ülalt alla jutuga midagi ei saavutagi. Minu soovitus on minna lapse juurde, kummardada ja vaadata talle silma. Väljendage oma heameelt tema enda, mitte näiteks saadud hinde üle. Kui tal on mure, saage temast aru ja peegeldage tema tundeid: ma näen, et sa oled mures, ma näen, et sa oled hirmul! Kui ta kogeb mõistmist, läheb ka õppimine paremini.»

Kindlasti ei tasu kodus võtta hoiakut, et laps on nüüd suur ja peab ise kõigega hakkama saama. «Jutt, et kõik on ise hakkama saanud, saad sina ka, pole just kõige parem viis ärevust hajutada, mida uus olukord lapse jaoks nii või teisiti kaasa toob,» rääkis Liinev. «Muidugi tasub koos õppida, kuid nii, et laps ise juhib tegevust ja lapsevanem on kõrval vaid abistaja rollis. Las ta näitab ise päevikut ja võtab kotist raamatud-vihikud välja, las ta räägib ise kodustest ülesannetest. Koduski ei tasu raamatuid lugedes last kohe küsitlema hakata, vaid ergutada tasub jutustamisoskust. Rääkige, mis meeldis ja mis mulje loetust jäi. Teda ei maksa ka kohe parandama ega tema lugemisele kommentaare andma hakata. Laps peab julgema ka eksida, muidu ta ei arene ega õpi loovalt mõtlema.»

Mida aga teha, kui vastne koolilaps ei tunnegi koolitükkide vastu huvi? Liinevi sõnul peaks laps aru saama, et õppimine on nüüdsest tema töö ja kohustus. «Tihtilugu aga on seda raske tajuda just liigaktiivsetel ja püsimatutel lastel,» tõdes ta. «Siin aitab heas mõttes kindla rutiini loomine. Näiteks kindel ajakava seina peal, oma käekell või telefoni meelespead. Laps peab teadma, millal on koolitükkide õppimise aeg, millal söögiaeg ja millal puhkeaeg. Ajule on äärmiselt oluline, et laps saaks pärast kooli enne koduste koolitükkide õppimist puhata ja teha just seda, mida ta teha tahab. Igal lapsel on oma viis nii õppimiseks kui puhkamiseks.»

Liinevi sõnul aitavad lapsel koolist puhata mängimine ja peretraditsioonid. «Aju vajab vaheldust, isegi kolmanda klassi lapsed vajavad veel väga mänguaega, see aitab neil ka koolipäevast välja puhata,» rääkis ta. «Lisaks on teaduslikult tõestatud, et näiteks ettelugemine tuleb kasuks ka veel 12-aastastele lastele. Nii et kui mudilane on harjunud õhtujuttu kuulama, siis tasub seda traditsiooni jätkata ka kooliajal. See õpetab last teksti kuulama ja on oma korduvuses ka rahustav, meditatiivne tegevus. See on koosveedetud kvaliteetne aeg, heas mõttes rutiin.»

Tallinna Saksa gümnaasiumi koolipsühholoog Kaarel Rundu tõi näite, kuidas nende kool laste koolipingeid maandab. «Meie kool on parema vaimse kliima nimel sisustanud õpilaste jaoks näiteks mängutoa, kus nad vahetunnil või pikas päevas olles eri lauamänge mängida saavad,» rääkis Rundu. «Lauajalgpalli laudu kasutavad aktiivselt isegi gümnaasiumiõpilased. Mänguline kooliõhkkond aitab väiksematel suurematega sõbruneda ning neilt vajadusel kindlustunnet, tuge ja mõistmist leida.»