Tervise Arengu Instituudi andmetel diagnoositi esmakordselt psüühika- või käitumishäire 2011. aastal 27 566 inimesel. See on 3,7 protsendi võrra rohkem kui aasta varem, kuid 6,2 protsendi võrra vähem 2008. aastast, mil uute juhtude arv on siiani kõrgeim.
Enim diagnoositi uute haigusjuhtudena stressiga seotud psüühikahäireid ja seda nii meeste kui naiste seas – 507 juhtu 100 000 mehe ning 780 juhtu 100 000 naise kohta.
Stressiga seotud psüühikahäirete esinemissagedus on naiste seas kõrge olnud viimase 14 aasta jooksul. Ka meestel on stressiga seotud häireid üha enam diagnoositud, kuid just 2011. aastal on selle haigusrühma diagnoose kinnitatud kõige rohkem.
Sageduselt teine diagnooside rühm meeste seas oli psühhoaktiivsete ainete (alkohol, narkootikumid) tarvitamisest tingitud häired ning kolmas meeleoluhäired (sh erinevad depressioonivormid). Naistel esines samuti rohkem meeleoluhäireid, kuid ka orgaanilisi psüühikahäireid (sh erinevad dementsuse vormid).
Tervise Arengu Instituudi andmetel pöördus 2011. aastal psühhiaatri juurde ambulatoorsele ravile kokku üle 108 000 inimese, neist psüühika- või käitumishäire tõttu pisut üle 101 000.
Ülejäänud osutusid terveteks või diagnoositi teine põhidiagnoos, näiteks närvisüsteemihaigus. Psühhiaatri juures ambulatoorsel ravil olnute arv, kellel on diagnoositud kas esmane või korduv psüühika- ja käitumishäire, tõusis 2011. aastal eelneva aastaga võrreldes 3,5 protsenti.
Psühhiaatrilisel päevaravil viibiti 2011. aastal kokku 1295 korral.