/nginx/o/2014/12/12/3601955t1hb0af.jpg)
/nginx/o/2009/03/27/154725t1h5a45.jpg)
Põhja-Eesti regionaalhaigla endokrinoloog dr. Anu Ambos rääkis Tarbija24.ee'le, et kella keeramine ei too kaasa mingeid tõsiseid terviserikkeid - organism kohaneb uue rütmiga päris kiiresti, mõnevõrra raskem võib olla öökulli tüüpi inimestel.
Arst: suveajaga harjumine võtab veidi aega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Valguse ja pimeduse vaheldumine mõjutab kahtlemata inimest ja kõiki tema endokriinseid funktsioone, aga ma arvan, et mitte ainult endokriinseid, vaid ka kardiovaskulaarset poolt ja mida iganes,» rääkis dr. Ambos.
Kui inimese päevarütm nihkub kas või tunni võrra, läheb organismil endokrinoloogi sõnul ümberhäälestumiseks aega.
«Kuskil kolme-nelja paiku algab niisugune hormonaalne ettevalmistus päeva alguseks, et tõuseb näiteks kortisooli tase, öö läbi on näiteks kasvuhormooni pulsatsioonid maksimaalsed - päeval on nad suhteliselt madalad täiskasvanutel - ja meestel on meessuguhormooni tase hommikutundidel hästi kõrge,» kirjeldas dr. Ambos öösiti organismis toimuvat.
Kui ärkamise aeg muutub, võib harjumine võtta arsti sõnul paar päeva kuni nädal aega, et bioloogiline kell saaks jälle ajastatud kellaaja järgi. Samas arvas ta, et ega see erilist kahju tervisele ei tee. «Aga selline ebamugavus esimestel päevadel on, ma arvan, päris paljudel inimestel,» nentis dr. Ambos.
Arsti sõnul on inimese päevase aktiivsuse muster suures osas geneetiliselt ette määratud: lõokese tüüpi inimesed elavad kella keeramise kergemini üle, öökulli tüüpi inimesed kannatavad aga natuke rohkem.
Milliseid sümptomeid kella keeramine kaasa võib tuua? «Inimene võib olla päeva esimestel tundidel uimane, töövõime võib olla langenud, võib olla kergelt isupuudust ja väljamagamatuse tunnet,» kirjeldas dr. Ambos.
«Ma arvan, et noortel inimestel midagi hullemat ei ole. Kui on tegemist tõepoolest eaka inimesega, kellel on näiteks tõsine südamehaigus - näiteks tal tõuseb vastu hommikut vererõhk - kui ta nüüd peab varem tõusma, see võib tuua kaasa suurema vererõhu tõusu kui tal tavaliselt on,» rääkis ta.
Et uuele ajale üleminekut enda jaoks kergemaks teha, tasub dr. Ambose sõnul ehk lihtsalt äratuskell veidi varasemaks helisema panna, et oleks aega haigutada ja rahulikult päeva alustada.
Inimese bioloogiline kell äratab dr. Ambose sõnul natukene enne, kui ta tegelikult peaks ärkama ja mõned inimesed ei kasutagi üldse äratuskella. Nüüd võib neil seda mõne aja jooksul vaja minna.