Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Laste hammaste tervis algab lapsevanemast

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Taisi Kõiv
Copy
Laps hambaarstil.
Laps hambaarstil. Foto: SCANPIX

Laps ei jõua hambaarsti juurde paljudel põhjustel. Kahjuks arvatakse sageli, et kui hammas ei valuta, siis pole ka põhjust hambaarsti poole pöörduda. Tegelikkuses tuleks hambaarsti külastada regulaarselt kord aastas. Nii on võimalik vältida suuremaid probleeme ja  hilisemaid kulutusi.

Lapse tervete hammaste nimel saab palju ära teha lapsevanem, olles lapsele heaks eeskujuks. Kõige olulisemat rolli mängib siinjuures aga lapsevanema teadlikkus, kuidas suuhügieeni eest hoolt kanda. Meeles tuleb pidada vähest, kuid hammaste eest hoolitsemiseks sellest piisab. Lapse harjumus suuhügieeni eest hoolt kandmisel aga püsib eluaeg.

Hammastele on oluline nii pesu kui toitumine

Kodus on hambahaiguste ennetamise oluliseks märksõ­naks hambapesu kaks korda päevas. Erinevad abivahendid muudavad hambapesu tõhusamaks. Näiteks võib aja mõõtmiseks  kasutada lemmiklaulu või liiva­kella. Kaariesemarkeriga suuvesi näitab ette veel puhastamist vajavad kohad. Hammaste pesemiseks võiks kuluda vähemalt 3–5 minutit.

Väiksemate las­te puhul, kellele hambapesu veel harjumuseks pole saanud, oleks hea, kui vanemad pesek­sid laste pestud hambad veel korra üle. Oluline on valida õige hambahari ning harjamisteh­nika. Hambahari ei tohiks ol­la liialt kõva, vaid peaks ole­ma pehme (märgistusega soft) ning hambaharja peaks käes hoidma nagu pliiatsitki – nii ei saa hambaid liiga tugevasti harjata. See hoiab ära hammaste tundlikuks muutumise või halvemal ju­hul hambakaela paljastumise.

Teiseks oluliseks märksõ­naks on toitumine. Oluline on süüa regulaarsel. Meeles tuleks pidada, et toidukordade vahel ei tohiks näksida – pidevas kontaktis toiduga muutub hambapind pehmeks, mis suurendab riski kaariese tekkeks. Janujoogiks peaks olema vesi. Levinud on teadmine, et kommi süües tekib hambasse auk - päris nii see ei ole. Kommi võib süüa, kuid mõistlikus  koguses ning kohe pärast toidukorda, mitte toidukordade vahel.

Kõige suuremaks hammaste kahjustajaks võib pidada suhkrut, eriti suhkrut sisaldavaid jooke. Ees on ootamas suvi, kus lapsed on tihti maal vanavanemate juures. Sellel ajal on kõige suurem oht hammastele happerünnak, kuna marjad ja mahlad on sellisel ajal vältimatud. Suuremate kahjude ärahoidmiseks on oluline suur pärast söömist ja mahla joomist veega loputada. Veel uusi ja põnevaid teadmisi nii lapsevanemale, lapsele kui ka õpetajale on leitavad veebilehelt http://kiku.hambaarst.ee/

Külasta hambaarsti regulaarselt

Lisaks suuhügieeni eest hoolitsemisele kodus on oluline osa ka regulaarsel kontrollil hambaarsti juures. Vanused, millal oleks soovitatav lapsega hambaarsti külastada, on 3, 6, 7, 9, 12, 14 ja 15. Hambaarsti regulaarne külastamine on tähtis, et võrrelda olukorda suus erinevatel perioodidel – see annab aimu, kas kodused vahendid on õiged ja milles tuleks veel näpunäiteid saada. Samuti on probleemide korral oluline õigeaegne ravi.

Lapsega esimest korda hambaarsti juurde minnes on oluline laps ette valmistada. Talle tuleb selgitada hambaarsti juures käimise olulisust ning seejuures tuleks jääda ausaks ega last ilustavate valedega petta – see võib tulevikus tingida hambaarsti juurde minemisest keeldumise.

Tasub meeles pidada, et alla 19-aastaste laste hambaravi eest tasub oma lepingupartnerite juures Haigekassa. Eesti Haigekassa lepingupartnerid leiad koduleheküljelt www.haigekassa.ee, infot saab küsida ka haigekassa infotelefonilt 16363.

Tagasi üles