Saksa arstid hoiatavad: läbimõtlemata veganlus võib lapse sandistada

Köögiviljade söömine on väga kasulik, kuid lisaks vajab kasvav organism lastearstide sõnul ka loomseid toite. Foto: Lev Dolgachov / Panther Media / Scanpix

Saksa lastearstide sõnul jõuab nende juurde üha enam patsiente, kelle vanemate läbimõtlemata veganlus on eluks ajaks sandistanud.

Kuigi võiks arvata, et alatoitumisest tingitud terviseprobleemid on pigem arengumaade mured, jõuab Saksamaal arsti juurde üha enam lapsi, kellel on sama mure veganitest vanemate teadliku, kuid läbimõtlemata valiku tõttu, kirjutab Bild. Saksa lastearstidel on tuua arvukalt näited. Üks kõige traagilisemaid neist on kaheaastase lapse juhtum. Pisike ilmakodanik ei olnud arsti juurde jõudes mitte üksnes ea kohta liiga väike ja kõhn, vaid saanud ka ajukahjutuse ja põdes verevaegust. Paljud teised veganitest vanemate lapsed on alatoitunud või kannatavad eluks vajalike toitainete puuduse all.

Nende laste vanemaid ühendab veendumus, et üksnes taimse toidu söömine on lapse arenguks parim. «Väike rühm vanemaid toidab lapsi veganluse põhimõtetest lähtudes,» rääkis Bremeni laste- ja noortemeditsiini kliiniku peaarst dr Martin Claßen (60). Arsti sõnul on selliseid vanemaid üha enam.

Saksa laste- ja noortearstide liidu pressiesindaja dr Josef Kahli (59) sõnul ühendab veganitest lapsevanemaid sageli religioosset laadi uskumus. Näiteks püüdis arst hiljuti nõustada kolme lapse ema, kes andis lastele üksnes taimetoitu. «Kui juhtisin ohtudele tähelepanu, ütles ta ainult, et Jeesus ei söönud ka liha,» meenutas arst.

Saksamaal sööb üksnes taimetoitu hinnanguliselt üle 850 000 üle 14-aastase inimese ehk ligikaudu iga sajas sakslane. Nooremate laste kohta, keda vanemad veganluse põhimõtetest lähtuvalt toidavad, andmed puuduvad.

Saksa toitumisseltsi hinnangul veganlus lastele ei sobi, sest sellise dieedi järgijad loobuvad vabatahtlikult lihast, kalast, piimast ja piimatoodetest, meest ja paljudest teistest olulisi toitaineid sisaldavatest söökidest. Selleks, et toitainete puudust kompenseerida, võtavad veganid sageli toidulisandeid. Lõuna-Saksamaal asuva Stuttgarti laste-, noorte- ja naistekliiniku juhataja dr Axel Enningeri (54) sõnul on see absurdne. «Nad valivad väidetavalt eriti teadliku toitumise ja vajavad siis keemilisi lisandeid – see ei saa olla hea,» selgitas tohter.

Kui vanemad aga tõesti soovivad lapsele üksnes taimset päritolu toitu anda, siis peaksid nad Regensburgi ülikooli kliinikumi laste- ja noorteosakonna peaarsti professor Michael Melteri sõnul lastearsti ja toitumiseksperdiga pidevalt ühenduses olema. Kuna veganluse kohta ei ole olemas kindlaid välja töötatud ja iga inimese puhul toimivaid reegleid, siis peaks veganist lapse toitumise vastavalt tema tervislikule seisundile sageli koos ekspertidega üle vaatama. Veelgi paremini mõjuks aga lapse tervisele Melteri sõnul tasakaalustatud segatoit.

Claßeni sõnul on siiski hea, et vähemalt osa vanemaid on lapse toitumise üle põhjalikumalt järele mõelnud, sest paljud inimesed söövad liiga palju liha, soola ja maiustusi. «Seetõttu on põhimõtteliselt hea, kui vanemad mõtlevad tasakaalustatud toitumisele. Me ei tohiks nende püüdlusi maatasa teha, vaid peaksime vanematega rääkida püüdma, sest tegelikult tahavad nad oma lastele vaid parimat,» rääkis arst.

Kahli sõnul on nii lastele kui ka täiskasvanutele kõige parem segatoit. Liha või kala võiks tema hinnangul süüa kaks korda nädalas. Lisaks peaks sööma palju köögi- ja puuvilju ja vahel võib süüa ka maiustusi. Peale tervise peaksid vanemad arsti sõnul mõtlema ka sellele, et söömine ei ole mitte üksnes füüsiliste vajaduste rahuldamine, vaid ka ühiskondlik tegevus. «Täiskasvanud peaksid järele mõtlema, mida tähendab lapse jaoks see, kui üksnes tema ei tohi sünnipäevapeol kooki süüa,» rõhutas ta.

Melter on seevastu veendunud, et veganlus on lapse tervise teadlik ohustamine trendi järgimise nimel. «Järgmisena tulevad ehk frutaanlased, kes söövad üksnes seda, mis puu otsast alla kukub, kui see ei ole liiga kõvasti puu külge kasvanud,» naljatas ta.