Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Miks arstid streigivad, kui tüli pole?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Viimane suurem meedikute streik oli 2014 ja lõppes arstide palgasoovide täitmisega. | FOTO: Aldo Luud / Õhtuleht

Kui seaduse järgi on streik mõeldud tööandjate ja töövõtjate vahelise tüli lahendamiseks, siis nüüd on meedikud otsustanud streikida, kuigi töötüli kui sellist ei eksisteeri.

Kui 2012. aastal streikisid arstid, siis toona nõuti palgatõusu, pärast mitmenädalast streiki said meedikud oma tahtmise. Uus palgatõusu lubav kollektiivleping sõlmiti 2014. Mitu haiglajuhti on hiljem tunnistanud, et vahetult enne valimisi kokku lepitud palganumbrid on haiglatele ülejõu käivad.

Toona sõlmitud leping kehtis 2016. aasta lõpuni, kuid uue lepingu sõlmimiseni ei jõutud, kuigi palganumbrites lepiti kokku varakult. Uue kollektiivleppe komistuskiviks sai meedikute poolt koostatud lisa, millega nõuti, et riik leiaks tervishoiu rahastamiseks lisaraha ning aastaks 2020 tõuseks ravijuhtude arv  2013. aasta tasemeni. Töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski keeldus sellele lisadokumendile alla kirjutamast.

Toona, jaanuari lõpus ütles Ossinovski Postimehele, et «kollektiivleppe läbirääkimiste tuum on leppida kokku tervishoiutöötajate palkades ja töötingimustes» ning valitsuse tasandi otsuseid eeldavad nõudmised selles kontekstis on kohatud. Ministri sõnul oli riik omalt poolt  teinud kõik, et kollektiivlepe saaks sündida.

Eesti meedikud teatasid kolmapäeval, et plaanivad alustada tööseisakut 15. mail ning seekord ollakse valmis streikima kuude kaupa.

«Haigekassa 2017. aasta eelarves oli palgatõusu jaoks leitud raha; valitsuse koalitsioonileppes on kirjas tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse küsimuse lahendamine juba sel kevadel, mida on kinnitanud nii peaminister kui ka tervise- ja tööminister; hea tahte märgina leiti juba tänavu 10 miljonit eurot lisaraha ravijuhtude arvu suurendamiseks,» sõnas minister.

Minister ähvardas meedikuid, et kui märtsiks kollektiivlepet ei sõlmita, siis jagab haigekassa meedikute palgatõusuks varutud ligi 24 miljonit eurot laiali. Kui märtsi lõpus kinnitas minister haigekassa nõukogu esimehena, et need miljonid jagatakse laiali, siis 22. märtsil otsustas haigekassa sellega mitte kiirustada ning oodata ära valitsuse otsus tervishoiu lisarahastamise kohta.

16. märtsil esitas Ossinovski valitsusele oma kava, kuidas tervishoidu järk-järgult lisaraha leida. Selle kava kohaselt oleks riik hakanud maksma pensionäride eest sotsiaalmaksu. Praegu laekub haigekassasse 13 protsenti palgasaajate sotsiaalmaksust ning sellest summast kaetakse ka laste ja eakate ravikulud. Rahandusministeerium oli selle kava vastu ning lubas välja käia oma plaani. Seda ei ole siiani avalikustatud. Küll aga oldi ühel meelel, et kõik tervishoiukulud peaksid koonduma haigekassasse.

«Valitsus langetas ajaloolise otsuse, tunnistades, et Eesti tervishoiusüsteem ei ole tänase rahastamismudeli juures jätkusuutlik, haigekassa tulubaasi tuleb laiendada ja tervishoidu tuleb muudest (riigi – toim) tuludest suunata lisaraha,» rääkis töö- ja terviseminister Postimehele. Kuigi rahanappus tervishoius on ekspertidele teada olnud juba kümme aastat, siis varasemad valitsused ei ole kunagi sellise otsuseni jõudnud, lisas Ossinovski.

Päev pärast väga tulist väitlust valitsuskabinetis, tutvustas Ossinovski valitsuses põrunud rahastamisplaani meedikutele, keda ministri selgitused ei rahuldanud ja kes taas käisid välja võimaliku streigi väljakuulutamise. Tervishoiutöötajatel on töörahu hoidmiseks tahtsid meedikud, et valitsus langetaks otsused 10.–11. aprillil ,kui arutatakse  riigieelarve strateegiat.

Kui 17. märtsi kohtumine oli väga pingeline ja konfliktne, siis paar päeva hiljem, 21. märtsil leidsid sotsiaalministeerium ja meedikute esindajad üksmeele ning sõlmisid ühiste kavatsuste protokolli, mis pidi asendama esialgu paksu pahandust tekitanud hea tahte kokkulepet.

Valitsus arutas 10. ja 11. aprillil riigieelarve strateegiat ja kui kaitsekulude teemal leiti üksmeel, siis tervishoiu rahastamise osas jätkuvad vaidlused veel täna.

Tagasi üles