/nginx/o/2016/11/17/6083275t1h3022.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/07/15/6893597t1ha481.jpg)
Nõgestõbi ehk urtikaaria on sageli esinev nahahaigus ning 15–20 protsenti inimestest põevad nõgestõbe vähemalt korra elu jooksul ja tihti jääb tekkepõhjus ebaselgeks.
Tervisenõu: miks tekib nõgestõbi?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastab lastearst-allergoloog Kaja Julge kliinik.ee-s:
Nõgestõbi avaldub väikeste sügelevate, putukahammustust meenutavate kupladena või siis nahapinnast kõrgemate suurte roosakaservaliste kupladena. Kuplade hulk, suurus ja paiknemine on varieeruv ning neist ei jää arme.
Lööbe kadumise järel võivad nahal mõneks ajaks püsima jääda heledamad ehk depigmenteerunud alad. Lööbe põhjuseks on nahas paiknevate sidekoerakkude aktiveerumisel vabanevad virgatsained.
Putuka-, toidu-või ravimiallergiast sagedamini on nõgeslööbe põhjustajateks füüsikalised tegurid, näiteks surve nahale, külm, kuum, päike või vesi. Samuti valuvaigistid ja põletikuvastased ravimid, näiteks aspiriin, ibuprofeen ja paratsetamool, toiduvärvid ja säilitusained. Sel juhul on tegemist mitteallergilise nõgestõvega. Füüsikalised tegurid tekitavad kuplasid vaid nimetatud ärrititega kokkupuute kohal.
Mõnikord põhjustavad nõgeslöövet veresoonepõletik ehk vaskuliit, B-viirushepatiit, pärilik angioneurootiline turse ning röntgenkontrastained.
Külmaurtikaaria korral ilmuvad kublad tavaliselt alles pärast naha ülessoojenemist ning lokaliseeruvad kõige sagedamini näol ja kätel, püsides umbes tund aega. Kublad võivad välja lüüa ka suvel tuulise, jaheda ja niiske ilmaga või pärast basseinis käimist. Haigusnähtude vältimiseks tuleks riietuda otstarbekalt.
Allergilise nõgestõve raviks piisab enamasti allergeeni vältimisest ja antihistamiinikumide tarvitamisest.
Nõgestõbi on krooniline, kui kublad püsivad üle 6 nädala. Kroonilise idiopaatilise urtikaaria puhul tekib lööve iga päev või mõnel päeval nädalas ja see võib kesta niiviisi 1,5 kuud kuni isegi 1,5 aastat; paranemine toimub iseeneslikult. Antihistamiinikumid toovad haigele leevendust ja kiirendavad paranemist.
Nõgestõve põhjuse väljaselgitamine on keerukas, kroonilise nõgestõve korral jääb ebaselgeks isegi kuni 85% juhtudest. Kindlasti on abi sellest, kui haige ise jälgib, mis tegurid võisid tal nõgestõve vallandada.
Loe ka teisi Tervisenõu lugusid: