Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Eksperdid: kas kuuma ilmaga on võimalik juua liiga palju vett?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kui janu on pidev ja tualetiskäigud sagenenud, võib tegu olla eeldiabeediga.
Kui janu on pidev ja tualetiskäigud sagenenud, võib tegu olla eeldiabeediga. Foto: Panther Media / Scanpix / Mitar Gavric

Kuumade suveilmadega tasub kindlasti juua rohkem vett kui tavaliselt, kuid siiski ei tasu minna ka sellega äärmustesse.

«Nii nagu iga asjaga, on võimalik ka veega üle pingutada. Aga see saab juhtuda vaid juhul, kui juua lühikese aja jooksul väga suuri koguseid,» rääkis toitumisnõustaja Ketlin Jaani. Tema sõnul võib mineraalide tasakaal rakkudes niimoodi paigast minna, et tekib mürgitus.

Liigset veetarbimist ei pea mõistlikuks ka toitumisnõustaja ja treener Heikki Mägi. «Elevandiks» joomine pole vajalik, nii on endal lihtsalt ebamugav tegutseda ja liigutada,» lausus ta.

Kui palju kuumaga juua?

Jaani selgitas, et üldine kuldreegel on, et inimene peaks saama vedelikku 35 milliliitrit iga oma keha kilogrammi kohta. «Seega 60 kilogrammi kaaluv naine vajab vett umbes 2100 milliliitrit päevas,» tõi ta näiteks. Samas tuleb silmas pidada, et kogu vedelik ei tule ilmtingimata sissejoodud veest, paljud toidudki on suure veesisaldusega. Samuti sünteesib vett organism ise.

Mägi on lähtunud veetarbimisel põhimõttest, et et janu võiks ennetada. « Keha ju rääkida ei oska ja janutunde tekitamine on tema viis rääkida ja märku anda. Aga siis on juba keha jäänud vedelikupuudusesse,» lausus ta.

Vali tavaline vesi

Nii kõrge temperatuuri kui ka sportimise pärast higistades vajab inimese organism rohkem vett kui tavaliselt. Sel puhul pole aga ühtset reeglit, kui palju peaks vett juurde jooma. «Juua tuleks nii palju, et janu enam ei ole,» andis Jaani nõu.

Ka Mägi sõnul on keeruline välja tuua veekogust, mis tuleks kuuma ilmaga trenni tehes tarbida. See sõltub tema hinnangul ilmast. « Ise olen umbes kümne minuti tagant võtnud sõõmu,» jagas treener oma kogemust. Lisaks on ta hoidnud kuumal päeval oma veetarbimisel silma peal, et trenni minnes ei oleks juba tekkinud vedelikupuudust.

Higistamisega võib inimese veevajadus suureneda päevas paari liitri võrra. «Tark on mõnda aega enne sportimist keha veega kosutada, et dehüdratsioon poleks nii kiire tekkima,» rääkis ka Jaani. Ta rõhutas, et nii tavalisele inimesele kui ka tervisesportlasele on parim valik siiski tavaline vesi, mitte maitseveed või mahlad.

Tagasi üles