Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Tervise müümine sünnitab anorektikuid ja suhkruhaigeid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tervise nimel teevad inimesed üha imetabasemaid asju. Pildil rõivabrändi Nolita reklaamikampaania plakat.
Tervise nimel teevad inimesed üha imetabasemaid asju. Pildil rõivabrändi Nolita reklaamikampaania plakat. Foto: Reuters / Scanpix
Tervisest on saanud modernne kinnisidee ja selle nimel teevad inimesed üha imetabasemaid asju, mis võivad hea ja pika elu asemel viia hoopis tõsiste tervisehädadeni, arvab Tallinna Ülikooli terviseteaduste ja spordi instituudi direktor Kristjan Port.

Port pidas täna avaliku loengu teemal «Tervise deemon», kus juhtis tähelepanu üleskutsetele, mis lubavad, et kui pead dieeti või tarvitad mõnda toidulisandit, siis oled terve ja elad kaua. Sarnased üleskutsed on Pordi sõnul näited üha levivast kaubanduslikust tervisekäsitlusest.

Ajaloost tõi Port näiteks maisihelveste leiutaja ja taimetoitluse eestvedaja John Harvey Kelloggi juhitud sanatooriumi, mille klientidele tehti soolestiku puhastamiseks kaks korda päevas klistiiri, pea- ja seljavalude leevendamiseks pakuti raputaval toolil istumist ning tervistava joogina valati klaasi radioaktiivset vett.

Müstika aitab müüa

Selliste müstiliste asjadega käib Pordi sõnul tervise edendamine tänapäevalgi ja mida müstilisem asi, seda lihtsam müüa. Kui poeriiulil on kõrvuti kaks sama hinnaga jogurtipakki – üks tavaline ja teisel kiri «sisaldab oomega-3 rasvhappeid», siis satub tõenäolisemalt ostukorvi just viimane, märkis ta.

Tänapäeval head tervist halvast eristavad levinud märksõnad on kiudained, pahad rasvad, toidu kalorsus ja füüsiline aktiivsus. Nendega seotud ideed on kõik hüpoteesid, tegelikkuses pole midagi kindlat teada, rääkis Port ja tõi näiteks muutused tervisliku toitumise soovitustes.

Süsivesikud või rasvad?

1957. aastal teatasid Briti tervisevõimud koos toiduainetöösturitega, et süsivesikud on ohtlikud ja inimesed peaksid sööma rohkem rasva. Tänapäeval levinud tervisliku toitumise püramiidis on rasvadel aga väike osa ja süsivesikute kaal varasemaga võrreldes üle kümne korra suurem. Pordi sõnul on praegune toidupüramiid pärit USA põllumajandusministeeriumist ja teenib eelkõige sealsete farmerite huve.

«Laste ülekaal on 80. aastatest, alates sellest ajast, kui püstitati tervisliku toitumise püramiid, kus süsivesikute osakaal on määratult suuremaks muutunud, on ülekaal kolmekordistunud,» tõi Port välja vastuolu.

Lapsed peavad dieeti

Sellest vastuolust lähtub ka järgmine tõsine probleem.

«Lapsed muutuvad aina paksemaks, aga nende eeskujud muutuvad aina kõhnemaks ja see ju provotseerib käitumist teatud suunas,» viitas Port dieedipidamise populaarsusele laste ja noorte seas.

Dieet mõjub lapse organismile aga hoopis rängemalt kui täiskasvanule ja tulemuseks võivad olla erinevad ainevahetushäireid, isegi suhkruhaigus.

Lisaks on ohuks tõsised toitumishäired. Kui dieediga õnnestub kaalus mõned kilod kaotada, innustub inimene veelgi enam oma kaalu kontrollima. Sellest võib saada kinnisidee, millele viitavad ebamugavustunne teiste ees süües, mitu korda päevas kaalul käimine, vajadus pärast iga koogitüki söömist trenni minna ja muu taoline. Nendest kinnismõtetest pole kaugel ka anoreksia ja buliimia, hoiatas Port.

Tagasi üles