Enne põlveoperatsiooni tasub trenni teha

Liikuvuse parendamiseks leidub ka spetsiaalseid trenažööre. Foto: Laura Oks

Põlveliigese operatsiooni vajavad patsiendid üldjuhul enne lõikust liigese tugevdamiseks trenni ei tee, kuigi Tartu Ülikooli teadurite uuringu kohaselt vähendavad harjutused valu ja kiirendavad taastumist.

«Harjutused ja treenimine on kasulik, aga juba olemasoleva põlvevaluga inimesed ei kipu ennast ilma arsti soovituseta liigselt koormama,» lausus Tartu Ülikooli kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku statsionaarse osakonna füsioterapeut Evelin Kriisa. Ta lisas, et perearstid peaksid patsientidele mitte ainult taastusravi soovitama, vaid neid ka rohkem sinna suunama. «Vastasel juhul haiged meie vaatevälja ei satu,» lausus Kriisa.

«Isegi kui harjutused oleksid kohustuslikud, jätaksid paljud need tegemata, sest enne operatsioonile minekut on inimesel ikka hirm ja elu vajab eelseisva operatsiooniga seoses ümberseadmist ning inimeste mõtted on hoopis mujal,» ütles Tartu Ülikooli kliinikumi ortopeed Aime Keis. Tema sõnul sõltub harjutuste tegemine ka sellest, kui põhjalikult on raviarst inimesele nende vajalikkusest rääkinud.

Enam kui aasta tagasi operatsioonieelsete ja -järgsete harjutuste teemal magistritöö kirjutanud Tartu Ülikooli kinesioloogia ehk liikumisõpetuse doktorant ning üle nelja aasta Põlva haiglas füsioterapeudina töötanud Monika Rätsepsoo sõnul kirjutab ta patsientidele harjutused välja olenevalt sellest, kas inimesed tulevad tema juurde enne või pärast operatsiooni. Rätsepsoo möönis, et enne operatsiooni tulijad teevad harjutusi innukalt, kuna põlveliigese valu tõttu on langenud nende elukvaliteet ja liikumisvõime.

Üle-eelmisel aastal liigeseoperatsioonil käinud ja treenimise tagajärgede uuringus osalenud pensionär Leida Laos (71) hakkas tegema näiteks kummilindiga harjutusi ja istudes põlve painutama, kuna uurijad rääkisid, et siis on operatsioonist lihtsam taastuda.

Pärast liigesevahetust oli Laos teadurite väitega nõus, kuna liikumine polnud nii vaevaline, kui oli kartnud. Laose sõnul ei valutanud põlv treeningu tulemusena enam vahetpidamata, jalg oli vaid vahel harva kange. «Harjutusi teen oma vabast tahtest siiani,» lisas ta.

Uuringu ühe teostaja Jelena Soku sõnul treenisid nende viis 67- kuni 74-aastast naissoost uuritavat kaks kuud enne ja kolm kuud pärast operatsiooni. Harjutused suurendasid patsientide lihasjõudu ning parandasid liikuvust, tasakaalu ja koordinatsiooni. Lisaks loobusid kaks patsienti operatsioonist, sest valu andis järele.

Soku sõnul on nende uuring üks osa Euroopa Liidu seitsmenda raamprogrammi projektist (MYOAGE), mis uurib vananemist ja sellega kaasnevaid probleeme. Sokk nentis, et praegu on seda teemat maailmas veel vähe uuritud, aga järeldused langevad kokku Tartu Ülikooli uurijate tulemustega.

Sokk ütles, et uuring jätkub ning teadlased soovivad leida vähemalt kahtkümmet osavõtjat, kuid inimeste leidmine on keeruline. Soku sõnul on vanuse ja soo kõrval uuringus osalemiseks teisigi kitsendusi, näiteks tohib inimesel enne operatsiooni olla probleeme vaid ühe põlveliigesega ja ta peab suutma liikuda kepita ühelt korruselt teisele.