Populaarsust kogub öiste norskajatele raviseade

Uni.

FOTO: SCANPIX

Möödunud aastast alates saavad kõik keskmise ja raskema öise hingamishäirega patsiendid soetada endale haigekassa toetusel CPAPi ehk püsiva positiivrõhu seadme.

«Eestis on saanud CPAP-aparaadi 300–500 inimest aastas, mis on alla tegeliku vajaduse. Esimesed CPAP-seadmed jõudsid Eestisse 1997. aastal, kuid kuni 2012. aastani pidid abivajajad need seadmed ise ostma, mistõttu oli sellise ravimeetodi kättesaadavus väga piiratud,» rääkis Unekliiniku juhataja Mae Pindmaa.

CPAP-seadmeid on müügil erinevas hinnaklassis. Haigekassa kompenseerib näidustustega patsiendile 85–90 protsenti kuludest, inimese enda osalus on sõltuvalt aparaadist ja maskist 35–115 eurot. Seni on Pindmaa sõnul aparaat antud vaid mõõduka, raske ja üliraske raskusastmega uneapnoega patsientidele.

CPAP (ingl continuous positive airway pressure) ehk püsiva positiivrõhu seade on mõeldud öise hingamishäire, sh obstruktiivse uneapnoe raviks. Seade hoiab kokkuvajunud ülemised hingamisteed mehaaniliselt rõhu abil avatuna. Aparaati saab kasutada kodus.

«Öiste hingamiskatkestuste ärahoidmiseks pannakse aparaat enne uinumist tööle ja sellega toru kaudu ühenduses olev ninamask või nina-suumask näole. Sissehingatava õhuvoo niisutamiseks ja soojendamiseks saab aparaadiga ühendada ka niisuti,» selgitas Pindmaa.

Arsti sõnul vaevlevad uneap­noe käes peamiselt keskealised, üle 35 aasta vanused mehed, kes käivad suure koormuse ja pingega tööl, võtavad juba vererõhu- ja südameravimeid ning on tihti ka ülekaalulised.

Naised tulevad uuringutele vähem, sest fertiilses eas kaitsevad neid naissuguhormoonid. «Pigem saadavad nad arstile mehe, kes oma norskamise, hingamispauside, liigse higistamise ja vähkremisega kõrvalmagajat häirib ja pidevalt tualeti vahet käib,» märkis Pindmaa.

71-aastane Vootele on CPAP-seadet kasutanud üle kuu aja. «Alguses kippus mul nina külmetama, kuid siis soovitas arst masina akna alt külma õhu käest ära tõsta. Nüüd käin öösiti harvem vetsus ja arsti sõnul on mul hingamiskatkestusi mitu korda vähem,» ütles mitu infarkti üle elanud mees. Hingamisaparaadis olev mälukaart salvestab automaatselt kogu Vootele öise hingamisrütmi.

«Sageli kuulen, et tänu CPAP-seadmele ei häiri norskamine pereliikmeid, kaovad hingamispausid, enesetunne on päeval värskem ja energilisem, kehakaal langeb. Kaovad ära ka tööl arvuti ees või autoroolis tukkumised ja öine pidev tualetis käimine,» rääkis unearst. Uuringute järgi parandab ravi ka patsientidel päevast meeleolu, langetab vererõhku ja öiste südamerütmihäirete riski.

«Kui uneapnoega keskealine meespatsient on ravitud, siis tema risk südameveresoonkonnahaigustele, hüpertensioonile, infarktile ja insuldile on mitu korda madalam. Kuna ravimata uneapnoe patsiendid põhjustavad 3–7 korda enam liiklusõnnetusi, siis vähendab CPAP-ravi oluliselt liiklusavariide riske,» sõnas Pindmaa.

Esmalt tuleb patsiendil seadme sobivuse väljaselgitamiseks läbida raviarsti juures uuringud. Seejärel testitakse, milline peab olema aparaadi seadistus ning milline mask patsiendile kõige paremini sobib. Esmalt kasutab patsient aparaati kaks nädalat kuni pool aastat ja läbib arsti juures vastava koolituse. CPAPi hingamisabivahend ei ole apteegikaup ega interneti teel ostetav.

Populaarne

Tagasi üles