Veerand Eesti lastest vaevleb unetuse küüsis

Unekliiniku juhataja Mae Pindmaa näitamas uneuuringut. Foto: PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX

Kui filmis «Mehed ei nuta» olid muidu terved mehed valmis endale sanatooriumipuhkuse nimel unetusetõve külge valetama, siis aastate pärast võib olla hoopis raske leida neid, kes säärast tuusikut tegelikult ei vaja.

2010. aastal tehtud tervisekäitumise uuringus vastas 35 protsenti naistest ja 28 protsenti meestest, neil on viimase 30 päeva jooksul esinenud unetust.

Tartu Ülikooli kliinikumis unetusele spetsialiseerunud psühhiaater Tuuliki Hion kinnitab, et krooniline unetus kimbutab ühepalju nii eakaid, kellel tekib unetus sageli teiste haiguste mõjul, kui ka teismelisi ja noori. Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) kopsuarsti Erve Sõõru hinnangul võib unehäirete all kannatada veerand lastest.

«Mina olen Eesti rahva tuleviku pärast tõsiselt mures,» ütleb Sõõru, kes on ühtlasi Eesti Unemeditsiini Seltsi president. Muretsema paneb teda eelkõige noorte elurütm, mille tõttu arenevad paljudel välja uneprobleemid.

«Teismelised veedavad poole ööni aega internetis ja jõuavad magama üha hiljem. Loomulikult on siis raske ärgata ja teel kooli ostetakse energiajooki. Unisuse peletamiseks kasutatakse ka põsktubakat,» kirjeldab Sõõru. Koju jõudes viskab sellise elutempoga laps pikali, et mõned tunnid magada. «Kella 23–24 ajal tekib töövõime – tehakse koolitöid, suheldakse kuni hilisööni ja nõiaring algab jälle otsast peale,» nendib Sõõru.

«Kui tehakse midagi, mis hoiab aju erksana hiliste tundideni, siis uni ei tule kohe pärast vaimse tegevuse lõpetamist. Pea veel töötab suurel kiirusel ja kehal on vaja mahalaadimiseks aega,» selgitab Hion.

Probleem ka tudengitel

Hioni soovitusel peaks püüdma igal hommikul ikkagi ühel ajal ärgata.  

Tartu Ülikoolis magistrantuuris õppival Liinal (täisnimi toimetusele teada) süvenes unetuseprobleem esimestel ülikooliaastatel. «Ühelt poolt oli see tingitud suurenenud õppemahust, kuid teisalt ülikooli tunniplaanist, mis ei eelda kindlal kellaajal ärkamist,» tõdeb Liina, kes läks bakalaureuseastmes kooli mõnikord hommikul kella kaheksaks, enamasti aga kümneks või kaheteistkümneks.

Hiljem kooli kõrvalt tööle asudes tekkis voodisse minnes sageli mure, kas ikka jõuab kõikide tegemistega valmis. «Näiteks vahel hakkasin enne magamaminekut mõtlema, mis kõik on vaja veel ära teha, siis tundus magamine juba liigne luksus,» räägib Liina, kes ootab und sageli hommikutundideni.

Arstide sõnul tekitab voodis une ootamine aga asjatut ärevust. «Üsna kiiresti hakatakse unetust kartma, mistõttu hakatakse und ootama ja jälgima,» kirjeldab Hion. Oodates ärevus aina kasvab. «Kui oled veel päeval maganud ja õhtul energiajooki joonud, oledki uinumiseks liiga erk,» lisab Hion.  

«Laps ei pruugi enam kooli jõuda. Tõuseb kehakaal, tekib stress ja tunne, et õppetööga ei ole võimalik hakkama saada,» kirjeldab Sõõru unetusega kaasnevaid probleeme.

«Unetus võib seguneda ärevusega, mis tähendab, et mõne aja jooksul kujuneb välja ärevushäire või depressioon, mis võib omaette ravi vajada. Samas, meeleoluhäire ravi unetust alati välja ei ravi,» lisab Hion.

«Kui noor tundidesse hilineb või neid vahele jätab, on  see selge sõnum lapsevanemale, et ta vaataks, kuidas laps magab. Nädala jooksul võiks üles kirjutada, mis kell laps magama läheb ja mis kell tõuseb,» soovitab Sõõru lapsevanematele. Tuleks veenduda, et teismeline siiski kella 23 ajal magama läheks.

Millal pöörduda arstile?

Tudeng Liina on püüdnud unetust ravida taimeteedega, palderjanitablettidega ja muude looduslike unetablettidega, kuid nendest suurt abi olnud ei ole. Kas ta peaks arsti poole pöörduma?

«Unetusel ei ole mõtet lasta kinnistuda. Kui ollakse päeval väsinud, aga sellest hoolimata ei suudeta õhtuti uinuda, tuleb arsti poole pöörduda,» ütleb Hion. «Aga kuna unetuid on väga palju, siis esmalt perearstile,» lisab ta.

Perearst otsustab, kas saata unetu psühholoogi, psühhiaatri, kardioloogi, endokrinoloogi, neuroloogi või hoopis mõne teise eriarsti vastuvõtule sõltuvalt sellest, mida arst häire põhjustajana kahtlustab. «Paljud noored leiavad meid ise,» ütleb Hion.

Pea peale pööratud unerežiimi puhul võib ilmneda, et unetuse taga on ka hingamist häirivad adenoidid või hoopis rahutute jalgade sündroom, mis tähendab, et puhkehetkedel tekib jalgades ebameeldiv pinge ja värin.

Veel ei pruugi kõik noored olla välja kasvanud hammaste krigistamisest või näiteks unes kõndimisest. Nimelt kõnnib Sõõru kinnitusel kuni 17 protsenti lastest unes regulaarsed, kuid teismeliseks saades see harjumus kaob. «Mingi psüühilise üleelamise tõttu siiski mitte kõigil. Siis juhtub sageli, et noormees satub kaitseväkke, kus teised tema probleemi märkavad. Edasi tuleb ta ravile psühhiaatriakliinikusse, aga mida rohkem on probleem kinnistunud, seda raskem on seda  ravida,» räägib Sõõru.   

Unetusele spetsialiseerunud lastearsti-kardioloogi Mae Pindmaa unekliinikus käib pea iga päev mõni noor või laps. «Suurema osa probleeme suudame vastuvõtul lahendada, aga osa lapsi vajavad ka uneuuringut,» ütleb Pindmaa.

Uneuuringu ehk polüsomnograafia käigus selgitatakse, milline on magamise ajal ajutegevus, hingamine, südametöö, hapniku küllastatus veres, lihastoonus, kas laps teeb magamise ajal midagi üleliigset.

Haigekassa kulul saavad uneuuringu aga vaid mõned üksikud noored, kel on juba arenenud tõsine tervisehäda. Suurem osa vanemaid on sunnitud uneuuringu eest ise maksma. TÜ kliinikumis tuleb uneuuringu eest tasuda 265 eurot.