Kümme veidraimat unehäiret

Unne vajunud inimene. Foto: Panther Media / Scanpix

Väljaanne «All Time 10s» koostas nimekirja kümnest veidraimast unehäirest maailmas.

10. Lagoftalm ehk jänesesilm – konditsioon, mille tõttu inimesed magavad lahtise silmaga. Silm jääb avatuks ka siis, kui inimene ise soovib seda sulgeda, sh magades. Silma sulgemisel on näha nn Belli fenomen: halvatud poolel on silmamuna pöördunud ülespoole. Lagoftalm on tüüpiline sümptom näonärvi perifeerse halvatuse korral. Eestis loetakse näiteks kaitseväkke astumisel lagoftalmi muuhulgas raskeks tervisehäireks. Konditsiooni all kannatab maailmas miljoneid inimesi, kes ise ei pruugi seda teada. Lagoftalm põhjustab valulikku kuiva silma.

9. REM-une käitumishäired – konditsioon, kus inimene magab ja tema aju on unes, kuid tema lihased elavad unenägudele kaasa. Unenägudest sõltuvalt võivad põdejad magades olla ka vägivaldsed: karjuda, lüüa, jalgadega ja kätega vehkida või midagi haarata.

8. Plahvatava pea sündroom – konditsioon, kus inimene kogeb enne magama jäämist oma pea sees kõva plahvatuse heli. See valulik tunne ei esine korrapäraselt, vaid võib tulla millal iganes. Haruldane konditsioon ei ole eluohtlik.

7. Narkolepsia – konditsioon, kus inimesel tekib kontrollimatu lühiajaline unevajadus, mille tõttu võib esineda 10–15 minuti pikkuseid teadvusekaotusi. Inimene langeb sügavasse unne ja teda sellest äratada on raske. Pärast narkolepsiahoogu teadvus taastub. Narkolepsia on seotud virgatsainega oreksiin. Narkolepsia haigetel inimestel puuduvad hüpotaalamuse rakud, mis toodavad ja vabastavad oreksiini. Narkolepsia võib osutuda väga ohtlikuks, sest inimene võib uinuda ohtlikus olukorras, näiteks autoroolis. Arvatavasti põeb seda üks inimene 2000st.

6. Seksomnia – konditsioon, kus inimesel tekivad magades seksuaalvajadused. Ka seksomnia ajal käituvad kannataja lihased unenägude järgi. Seksomnia on parasomnia üks erijuhte. Väidetavalt on kolmveerand kannatajatest mehed.

5. Uneparalüüs ehk unehalvatus – konditsioon, kus inimene ärkab või vajub unne nii, et ta ei saa sekundite või minutite jooksul rääkida ega liigutada. Halvatuse ajal võivad inimesed kogeda paanikat või näha hallutsinatsioone. Hallutsinatsioonid võivad olla hirmutavad ja luupainajalikud ning võivad luua inimeses ohu-, hirmu- ning paanikatunde. Mõned teadlased väidavad, et ufode või vaimudega kohtumisi nähakse sageli just uneparalüüsi ajal. Pooled inimesed kogevad oma elu jooksul vähemalt korra unehalvatust.

4. Äkiline ootamatu öise surma sündroom (SUNDS) – konditsioon, kus nooruk või täiskasvanu sureb ootamatult une ajal. Sündroomi selgitati esmakordselt 1977 USAsse emigreerunud etnilise grupi hmongide puhul. Haigust märgati hiljem Singapuris, kui tagasiulatuv uuring näitas, et 230 täiesti tervet Tai meest olid aastatel 1982–1990 surnud seletamatutel põhjustel öösel une ajal. Filipiinidel sureb sündroomi tõttu igal aastal 43 meest 100 000 kohta. Tavaliselt on tegu noorte meestega.

3. Fataalne perekondlik insomnia (FFI) – konditsioon, kus inimese krooniline unepuudus viib lõpuks täieliku vaimse murdumise ja dementsuseni ning aastate pärast surmani. Tegemist on päriliku haigusega, mida on leitud ainult 28 perekonnal tervest maailmast. Tegemist on ühe haruldasema unehäirete vormiga.

2. Mõrvamine unes käies – konditsioon, millega inimene tapab kellegi samal ajal, kui ta unes ringi kõnnib. 2000. aasta seisuga oli seesuguseid juhtumeid maailmas registreeritud 68.

1. Kleine-Levine´i ehk uinuva kaunitari sündroom – konditsioon, kus inimene vajab lõputult und (kuni 22 tundi ööpäevas), kuid võib järjest magada ka nädalaid ja kuid. Ärkveloleku ajal tarbib haige suures koguses toitu. Sündroomi käes kannatab maailmas umbes 1000 inimest.