/nginx/o/2009/09/21/238597t1h7584.jpg)
Vastupidavustreeningu kasulikkuses inimese tervisele üldiselt ei kahelda, kuid sageli ei soovita arstid tegeleda jooksuga, sest see kurnab liigeseid ja võib põlveliigesed läbi kulutada. Uuemad uuringud näitavad, et see tervisenõuanne ei pruugi olla midagi muud kui müüt.
Eelmisel aastal ajakirjas Skeletal Radiology ilmunud uuringu läbiviijad jälgisid kaheksat keskealist meest, kes läbisid 1997. aastal Viini maratoni. Kümme aastat hiljem oli neist põlvedega probleeme vaid ühel ja temagi põlved valutasid juba enne maratoni, vahendas Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal
.
Sarnane uuring, mille viisid läbi Stanfordi ülikooli teadlased, kinnitab aga, et jooksmine hoopis kaitseb põlvi. Selles uuringus jälgisid teadlased hilises keskeas jooksjaid 20 aasta vältel. Alguses oli probleeme valutavate põlvedega seitsmel protsendil uuritutest, kuid ajaga see näitaja vähenes.
Samas kurtis kolmandik kontrollrühma liikmetest, kes jooksmisega ei tegelenud, põlvede üha kehvemaks jäämise üle.
See pole siiski piisav kinnitus, et jooksmine on põlvedele ja teistele liigestele täiesti ohutu. Näiteks võib valutava põlve või hüppeliigesega jooksev sportlane õppida aja jooksul jalga teisiti, vähem valutegevalt maha toetama, kuid ebaloomulik asend toob kaasa uued vigastused. Samuti ei pruugi jooksmine olla kõige parem sportimisviis ülekaalulistele.
Jooksmist armastavad ja terved inimesed võivad siiski olla rahulikud - lemmikhobi nende tervist ära ei riku.