/nginx/o/2008/10/28/87178t1h66ad.jpg)
Tervislikus toitumises ei ole loomulikult midagi halba. Aga igal asjal on piirid ja on inimesi, kes sellest aru ei saa. Soov tervislikult toituda võib võtta maania mõõtmed.
Vananenud tervisenõu: toituge tervislikult
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimesed on sageli eksiarvamuste küüsis ning kõrvaldades menüüst paljud n-ö ebatervislikud toidud, muudavad selle hoopis ebatervislikult ühekülgseks, vahendab Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal
LiveScience'it.
Heaks näiteks on taimetoitlased, kes usuvad sageli, et nende menüü on eriti tervislik. Liha, muna, piim ja muud loomse päritoluga toiduained sisaldavad rasva ja kolesterooli, mis seostub paljudele kohe veresoonte lupjumise ja südamerabandusega. Samas jätavad taimetoitlased end ilma mitmest olulisest valgust ning nende organismis võib kergesti tekkida rauapuudus.
Viimastel aastatel on arstid üha enam hakanud diagnoosima söömishäiret nimega orthorexia nervosa ehk ortoreksia, mille all kannatavad inimesed üritavad iga hinna eest toituda võimalikult tervislikult. See soov on niivõrd tugev, et võib muutuda peamiseks elu eesmärgiks.
Paradoksaalsel kombel viib soov tervislikult toituda enamasti ebatervislike toitumisharjumuste väljakujunemiseni, sest häire all kannatanud kipuvad söödava toidu hulgast maha tõmbama pisut liiga palju asju. Mõnikord lausa nii palju, et polegi nagu midagi enam süüa.
Sageli usuvad ortoreksia all kannatavad inimesed, et toituda tuleb näiteks ainult toorestest juur- ja puuviljadest, mis aga viib paratamatult vitamiinipuuduseni. Mõnikord nähakse tonti ka geneetiliselt muundatud toidus.
Siiski ei ole kõik arstid veendunud, et ortoreksia on samavõrd tõsine toitumishäire kui buliimia või anoreksia, ehkki võib karta, et heausksed tervisliku toitumise propageerijad sunnivad tulevikus üha enam inimesi tervisliku toitumisega ohtlikult liialdama.