/nginx/o/2014/12/12/3601955t1hb0af.jpg)
/nginx/o/2009/10/20/253848t1h2cbd.jpg)
Ligi 400 Eesti elaniku vereanalüüsidest selgus, et organismile hädavajaliku mineraalaine seleeni keskmine tase jääb normist madalamaks.
Uuring: Eesti elanike veres on liiga vähe seleeni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskmine näitaja oli uuringu järgi 65 mikrogrammi liitri kohta, normaalseks peetakse aga vahemikku 80-120 mikrogrammi.
Vaid 15 protsendil uuritutest oli vereseerumi seleeni tase normis ehk kõrgem kui 80 mikrogrammi liitri kohta. Keskmisest veelgi vähem seleeni on organismis suitsetajatel, üle 70-aastastel ning südame-veresoonkonna haiguste põdejatel.
Seleen on keemiline element, mis täidab mitmeid olulisi funktsioone alates meeste viljakuse toetamisest kuni kilpnäärmehormoonide metabolismi reguleerimiseni. Lisaks on seleen tugeva immuunsüsteemi võti, millest sõltub meie tervis, eriti külmetushaiguste hooajal: kas me haigestume ja kui raskelt me üht või teist viirushaigust läbi põeme.
Samuti on ta tugev antioksüdant, mis aitab kaitsta organismi rakke vabade radikaalide tekitatavate kahjustuste eest. Vabade radikaalide rohkus võib avalduda üldise immuunsüsteemi nõrgenemisena või mõne haigusena.
Uuringu läbiviimist toetanud Taani ravimite ja toidulisandite tootja Pharma Nord teatas, et seleeni saadakse toidust, kuid Eesti muld on seleenivaene. Tervise Arengu Instituudi toitumise ekspert Tagli Pitsi ütles aga Tarbija24.ee'le, et Eesti toitumisuuringutest pole välja tulnud, et inimestel oleks toidusedel liiga seleenivaene.
«Samas on meie toiduainete toitainelise koostise andmebaasi aluseks hetkel Soome andmebaas. Soomes on seleeniväetised köögiviljade kasvatamisel väga levinud, Eesti kohta seda kahjuks öelda ei oska, palju meil neid kasutatakse. Samuti ei ole Eestis kasvatatud köögiviljade kohta teada nende täpseid seleenisisaldusi. Kindlasti sõltub see ka igast üksikust tootjast, kas ja kuivõrd ta seleeniväetisi kasutab,» rääkis Pitsi.
Pitsi sõnul on toitumisteadlaste seisukoht, et kõik vitamiinid-mineraalained tuleks kätte saada toiduga ning toidulisandeid tarvitada vaid arsti ettekirjutusel, kui selleks on tõsine vajadus. «Liigne tarbimine võib olla väikesest defitsiidist ohtlikumgi,» tõdes ta.
Headeks seleeniallikateks on Pitsi sõnul krevetid, neerud, kuivatatud kaunviljad, maks, päevalilleseemned, kala, sealiha, teraviljatooted.
TTÜ keemiainstituudi vanemteadur Anu Viitak märkis aga, et Eesti pinnas on seleenivaene ning toidu seleenisisalduse üle otsustamisel ei tohi mingil juhul kasutada Soome vastavaid andmeid, kuna Soomes tegeldakse juba üle 20 aasta põllumaa seleeniühenditega väetamisega.
Põhitoiduainetest on seleeniallikateks Viitaki sõnul piima-, liha ja teraviljatooted.
Uuringu käigus võeti seleeni analüüsid 392 Tallinna, aga ka Pärnumaa, Järvamaa, Viljandimaa, Põlva- ja Raplamaa elanikult (Merelahe Perearstikeskuse patsientidelt ning meditsiinitöötajatelt üle Eesti) perioodil 2006-2008.